lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. 3.
lg 2 mõistes, mille alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Seega on võlgniku kohustustest vabastamine ajutise halduri hinnangul võimalik.
Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31teeb ajutine haldur ettepaneku: 6.1.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4 2-17-5679
lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik.
lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 6267,95 eurot , varad sisuliselt puuduvad, pangakontodel 10,56 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse.
11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et S T on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 12. 06. 2017 kell 11.00 Haapsalu kohtumajas konverentsina Kuressaare kohtumajaga.
järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). 5 2-17-5679
1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 428,40 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuluna taotleb ajutine haldur 48 eurot väljamõistmist võlgnikult. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kulude osas jätab kohus menetlusabi määramata ja arvestades võlgniku majanduslikku ja tervislikku seisundit kulu võlgnikult välja mõistmata. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 12² , 477, 478, 479. /Allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.