← Eesti

2-17-5679/9

Obsah (7)§ 22§171§ 31§ 1§ 9§ 23§ 65

2-17-5679 KOHTUMÄÄRUS (pankrotimäärus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2017.a.kell 12.00 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5679 Tsiviilasi S T

§ 22

lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. 3.

  1. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Hetkel on ajutine haldur tuvastanud, et igasugune vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet võlgnikul puudub. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 6 267,95 eurot. Seega ei kata võlgniku vara võlgniku kohustusi. 3.
  2. Võlgnik on ise välja toonud, et on arvele võtnud end Eesti Töötukassas ja kuu sissetulek on väiksem kui miinimum, mistõttu ei ole võlgnik võimeline täitma endale võetud kohustusi. 3.
  3. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku poolt toodud põhjused objektiivsed ja märgib lisaks, et võlgnik on lasknud kohustustel, mis valdavalt on erinevate pindade üürimisest tekkinud, kuhjuda. Arvestades, et jooksvad sissetulekud võlgnikul puuduvad, ei suuda võlgnik püsivalt endale võetud kohustusi täita. 3.
  4. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt tood selgitustega ja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

  1. ANDMED TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE KOHTA 4.
  2. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi.
  3. AJUTISE HALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU KOHUSTUSTEST VABASTAMISE MENETLUSE VÕIMALIKKUSE KOHTA 5.
  4. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 5.
  5. Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud asjaolusid

§171

lg 2 mõistes, mille alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Seega on võlgniku kohustustest vabastamine ajutise halduri hinnangul võimalik.

  1. LÕPPJÄRELDUSED 6.
  2. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad varasid ja selline seisund ei ole ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31teeb ajutine haldur ettepaneku: 6.1.

  1. välja kuulutada S T, isikukood 45801170261, pankrot; 6.1.
  2. nimetada S T pankrotihalduriks vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder (isikukood 38403150010); 6.1.
  3. määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud taotlusele (lisa 7); 6.1.
  4. määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. KOHTU SEISUKOHT

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4 2-17-5679

§ 9

lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik.

§ 31

lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg.

4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 6267,95 eurot , varad sisuliselt puuduvad, pangakontodel 10,56 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse.

§ 171lg.

11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et S T on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 12. 06. 2017 kell 11.00 Haapsalu kohtumajas konverentsina Kuressaare kohtumajaga.

§ 23

järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). 5 2-17-5679

§ 65lg.

1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 428,40 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuluna taotleb ajutine haldur 48 eurot väljamõistmist võlgnikult. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kulude osas jätab kohus menetlusabi määramata ja arvestades võlgniku majanduslikku ja tervislikku seisundit kulu võlgnikult välja mõistmata. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 12² , 477, 478, 479. /Allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.