Obsah (7)

§ 113§30§ 8§ 76§ 100§ 101§ 94

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks .11. august 2017 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-104662 Hagi ese PlusP

§ 113lg.1 teises lauses ettenähtud määras.

1. Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine 4.
2. Jätta hageja menetluskulud summas 588 eurot (riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulu 288 eurot) kostja K M kanda. 4.
3. Välja mõista K Melt PlusPlus Baltic OÜ kasuks menetluskuluna 588 eurot. 4.
4. Välja mõista kostjalt K M hageja PlusPlus Baltic OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (588 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lk 2 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l.24/ on hageja PlusPlus Baltic OÜ ja kostja K M sõlminud 21.08.2015 võla tasumise kokkulepe nr 23975714 (Lisa 1), millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkulepe p.1.1 tunnistas võlgnik võlgnevust hageja ees summas 2595,76 €. Pooled sõlmisid kompromissi võlgnevuse tasumiseks vastvalt kokkulepe p.2.1 alusel summas 1850,00 €. Kokkulepe kohaselt tuli võlgnevus tasuda võrdetes osades ja kuumaksega 20 € kuus. Kostja ei täitnud võla tasumise kokkuleppes toodud tingimusi ja ei tasunud hagejale. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.1 kui võlgnik ei täida maksegraafikut, kaotab kompromissisumma kehtivuse ja hagejal tekkis õigus sisse nõuda kokkulepe punktis 1.1 nimetatud summa tasumata osa koheselt sissenõutavaks ehk siis 2595,76 €. Kuna kostja pika perioodi jooksul võlgnevust ei tasunud arvestas hageja nõude sissenõutavaks muutunuks alates 25.09.2015 maksetähtaja möödumisega. Vastavalt kokkulepe punktile 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,5% päevas kokkuleppe punktis 1.1 nimetatud nõude tasumata põhiosalt. Maksekäsu kiirmenetluse esitas hageja vastavalt kokkuleppele viivise nõude summas 2595,76 eurot kuid muudab viiviste nõuet vastavalt Riigikohtu praktikat arvestades ja nõuab viiviseid seadusjärgses viiviste määras: Põhisumma Viivise arvestamise algus Viivise arvestamise lõpp Viivise määr Viivise summa 2595,76 26.09.2015 04.05.2017 0,0219% 333,69 Hageja on arvutanud viivist alates Kostja Lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,0219% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (2595,76 € * 0,0219 % = 0,568 € * 365 päeva = 207,49 €). Hageja nõude materiaalõiguslik alus Hageja ja kostja vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppe näol oli tegemist poolte vahelise võlaõigussuhtega

§30mõttes.

Võlaõigusseadus (edaspidi

) § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 30

kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus lk 3 või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafikujärgsed maksed.

§ 101

lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda muuseas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja nõustumine kirjaliku menetlusega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p 4 alusel teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks Hageja taotleb TsMS§ 407 lg 1 kohaselt hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kompromissi võimalus Hageja peab kompromissi sõlmimist antud tsiviilasjas võimalikuks ja ootab kostjapoolseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §§-dest 3 p 1, 7 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg1, 88 lg 8, 94, 100, 101 lg 1, 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §§-dest 138 lg 1 ja 2, 139 lg 1 ja 2, 144, 162 lg 1 ja 2 , 363 ja 407 lg 1 palub hageja: 1. Mõista kostjalt K M hageja kasuks välja võlgnevus 2595,76 eurot ja viivised 333,69 eurot; 2 . Mõista kostjalt K M hageja kasuks välja tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised

§ 113

lg.1 teise lause kohaselt tasumata põhisumma jäägilt päevas hagi esitamisele järgnevast päevast;

1. Mõista kostjalt K M hageja menetluskulud tasutud riigilõivu summas3 00,00 € ja õigusabikulu summas 288,00 €
2. Mõista kostjalt K M väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; lk 4 Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
3. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 52/ on võtnud hagi osaliselt õigeks, tunnistades põhivõlga summas 2595,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 333,69 eurot. Samuti on kostja nõus kandma menetluskulud. Kostja vaidles vastu viivise nõudele ja pakkus kompromissina välja võla vähendamise 1200 euroni ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Maksmist alustaks ta vanglast vabanemise järel. Kostja väitel on teda ära kasutatud tankistina. Juhul kui hageja ei nõustu tema pakutud kompromissiga, soovib ta esitada avalduse kohtusse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentide ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikult alusel. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on võtnud hagi osaliselt õigeks, tunnistades põhivõlga summas 2595,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 333,69 eurot. Samuti on kostja nõus kandma menetluskulud. Seoses õigeksvõtuga kuulub hagi selles osas rahuldamisele. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväiteid selle kohta, et tema näol on tegemist tankistiga, kes pole midagi saanud ja asju kasutab keegi teine. Hageja on nõude alusena esitanud võla tasumise kokkuleppe, millega kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu ja võttis endale kohustuse see võlg ja viivis tasuda. See annab aluse võla väljamõistmiseks kostjalt. Juhul kui kostja leiab, et tal on tagasinõude õigus kolmanda isiku vastu, on tal õigus pöördud hagiga kohtusse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude viivise väljamõistmiseks kostjalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni

§ 113ettenähtud määras, mi kohtu hinnangul on mõistlik.

Hageja on andnud kostjale võimaluse tasuda kokku lepitud kompromissisumma ja tasuda seda osamaksetena 20 eurot kuus, kuid kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks teda viivisest vabastada ja rahuldab hageja nõude. TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda ja kohus nõuab hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja kui vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 179 lg.9 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest lk 5 alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus peab vajalikuks veelkord selgitada, et TsMS § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. /Digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder