Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-17-5465 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 11. september 2017.a., Pärnu koht

§ 101lg 1 sätestatud elatisest.

Kostja D. võttis hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.1. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostjad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. 4.2.

§ 100lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

01.01.2016.a. oli palga alammäära 430 eurot ja kehtiva palga alammäära järgi (470 eurot) on elatise miinimum 235 eurot kuus. Kostjad on hagi õigeks võtnud, nõustudes elatise väljamõistmisega vähendatud ulatuses, s.o 117,50 eurot hageja kohta eraldi mõlemalt kostjalt. Kostja D. on 21.08.2017.a. kohtuistungil loobunud vastuväitest, mille järgi tuleks arvestada tema poolt kantud lastega seotud kulusid. 4.3. Kostja C. on kohtule teatanud, et tal ei ole elatise maksmiseks sissetulekuid.

§ 102

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17).

§ 101

lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida

§ 102lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes.

Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui

§ 101lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Seega kohus leiab, et kostjal C.l puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, arvestades seejuures asjaoluga, et hagejad nõuvad poolt

§ 101lg 1 sätestatud miinimumist.

Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kostjal ei ole takistusi sissetulekute leidmisel, et elatist tasuda. Kohus rahuldab edasiulatuva elatise nõude ja mõistab välja alates hagi esitamisest 05.04.2017.a. igale hagejale mõlemalt vanemalt (kostjatelt) kokku igakuise elatise summas 235 eurot. 4.4.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1136-13, p 13). Kostjad ei ole esitanud vastuväited hagejate nõudele tasuda elatist perioodi 01.09.2016.a. kuni 05.04.2017.a. eest ning on 05.08.2017.a. ja 21.08.2017.a. kohtule esitatud avaldustega hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et elatise tagasiulatuv nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjatelt mõlemale hageja kasuks välja 838,10 € (7*117,5€+15,6€). 3 2-17-5465 Hagihind

1. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Hagejad on soovinud elatise väljamõistmist pooles ulatuses elatise miinimummääras, seetõttu on tsiviilasjas hagihinnaks 892,17 eurot hageja kohta (117,50€x9). Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kulud jäävad kostjate kanda. Kohtumenetluse pooltel ei ole menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4