KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 05.jaanuar 2018 Paide Tsiviilasja number 2-17-5276 Tsiviilasi MJ ja CJ hagi RJ vastu elatise suurendamise nõudes Hagi hind 2430 [(135 x9) x 2] EUR Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: MJ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx, seaduslik esindaja (vanem) JJ CJ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx, seaduslik esindaja (vanem) JJ Kostja: RJ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungite aeg ja koht 05.07.2017 ja 12.12.2017 Paide RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata MJ ja CJ hagi RJ vastu elatise suurendamise nõudes. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-5276 jagada hagejate kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJATE NÕUE JA ASJAOLUD MJ ja CJ esitasid oma isa RJ vastu hagi nõudega suurendada neile Pärnu Maakohtu 07.05.2015 kohtumäärusega 2-15-2928 kinnitatud kompromissi alusel makstavat elatist selliselt, et välja mõista RJ elatis kummalegi hagejale miinimumsummas, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärale (tl 1-2). Hagi asjaolude kohaselt on kostjalt hagejate kasuks kohtumäärusega 2-15 2928 välja mõistetud elatis 100 eurot kuus 1 lapsele. Võrreldes 2015.aastaga on hagejate vajadused kasvanud. MJ vajadused 1 kuu kohta on 371 eurot ja CJ vajadused 296 eurot kuus. Hagejate ema JJ töötasu on ca 600 eurot kuus. RJ majanduslik seis on võrreldes 2015 tunduvalt paranenud - ta ei ole enam töötu, omab kindlat töökohta, on seotud mitmete firmadega, kolmandale lapsele elatise maksmise kohustus on vähenenud ning hagejate ema maksab kostjale igakuiselt 50 eurot (tl 2). 23.05.2017 vastuses palus hagejate esindaja JJ arvestada MJ puu-dega kaasnevaid lisakulusid. Lisaks käivad MJ ja CJ iga nädal Tallinnas psühholoog-kunstiterapeudi juures ja sellega kaasneb sõidukulu 20€ iga nädal, lisaks söök. JJ ülalpidamisel on peale hagejate veel üks alaealine laps KF. Hagejate ema põhiline sissetulek on palk ja peretoetus (tl 50-51). 05.07.2017 kohtuistungil märkis hagejate esindaja, et varem väljamõistetud elatis 100 eurot lapse kohta kuus ei võimalda laste vajaduste rahuldamist, kuna vajadused järjest kasvavad. Juurde tulevad trennid, pidevalt peab käima arstide vahet. Siis kui eelmine elatis välja mõisteti, kostja ei töötanud, oli töövõimetuspensionär. Nüüd kostja töötab täiskohaga, lisaks saab ta endiselt töövõimetuspensioni. Kolmandale lapsele EJ maksab kostja elatist 50 eurot (tl 84). 31.07.2017 vastuses kostja 27.07.2017 seisukohtadele märkis hagejate ema JJ, et Tsiviilasi nr 2-17-5276 kulutused laste riietele, toidule, trennile kasvavad. Lasteaia kohamaks on seotud riigi töötasu alammääraga ja see on iga aasta tõusnud ega sõltu puudutud päevadest, kohamaksule lisandub toiduraha. M trenn on 2€ kord, sügisel läheb ka C trenni. Auto xxxxxx xxxxxx on lii-singu auto ja vajalik laste sõidutamiseks. Kostja süüdistus, et laste ema ei kuluta lastele, on alu-setu. Korter on pikka aega müügis ja läheb laenu tagasimakseks (tl 99-100). 12.12.2017 kohtuistungil hagejate esindaja JJ kinnitas, et M vajalikud kulud ühes kuus on 371 eurot ja C 297 eurot kuus. Juulis sai sotsiaaltoetust M tervise pärast. Igakuine toetus on 69,04 eurot. Aprillis läks xxxxxxxxx tööle, tasu on 600€. Kuna lapsed on tihti haiged, siis seda summat ei saa. Peretoetust saab 557 eurot iga kuu alates juulist, kuna on 3 last. Üks laps pole kostja laps. Saab ka vallasema toetust. Peretoetused kõigi laste kohta tulevad ühe summana. Ortopeedilised jalatsid on väga kallid, aga M on need ette nähtud. Iga kuu on lasteias väljasõidud, teatrid. Kooli minnes on samamoodi. Kostja on asunud tööle ja tema palk võimaldab kõiki lapsi ülal pidada miinimumi ulatuses. Kuna pakutud kompromissi 200€ lapse kohta ei tulnud, paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimumääras ja me-netluskulud jätta igaühe enda kanda (tl 150-152). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi õigeks ei võtnud ja hagejate nõudeid ei tunnistanud. Kostja märkis, et elatise võlgnevuse katteks võtab kohtutäitur temalt igakuiselt kõik vaba raha ning võlgnevust tuleb veel tasuda kuni juulini
- Kohtutäitur peab kinni 300 eurot kuus. Kuna kohtutäituri poolt peetakse kinni summa, mida kostja on võimeline tasuma, siis elatise suurendamise korral ei kustu elatise võlg kunagi. Kostja väitel kulutab ta lastega koos viibimisel sõidukuludele ja laste söögile vastavalt koosviibimise kordade arvule keskmiselt 55-70 eurot kuus. Tal on tuvastatud püsiv töövõimetus 60%, ta töötab vahetustega teises maakonnas asuvas OÜ-sxxxxxx xxxxxxx. Tööl käimiseks peab ta läbima autoga tööpäevadel 250 kilomeetrit, 4000 km kuus, lisaks lastega koos olemiseks 500700 km, kokku keskmiselt 4600 km kuus. Kütusekulu kuus on 350-400 eurot. Kostja kuludeks ühes kuus on elamiskulud 75 eurot, rohtudele 15 eurot, hügieenile 10 eurot, transpordile 500 eurot, las-tele 100 eurot, sidele 10 eurot, kohtutäiturile 300 eurot, toidule 150 eurot, elatis x 50 eurot, pesule 70 eurot, lisandub ka laste voodipesu, laenude tagasimaksed ca 370 eurot kuus. Neid kulu-sid arvestades ei jää kostjal midagi järgi ja tihti tuleb veel puudugi. Kostja töötab OÜ-s xxxxxx xxxxxxx ja ei oma seost teiste firmadega, tema käsutuses on vaid auto xxxxx xxx, millel on peal laenuleping. Kostja leidis, et hagejate elamiskulu ei saa olla 70 eurot kuus. Kostja soovis muuta kompromissi järgset makse päeva 20-ndaks kuupäevaks (tl 22-24). 05.07.2017 kohtuistungil selgitas kostja, et elatise võlg tekkis, kuna pension on väiksem kui summa, mis peab inimesele kätte jääma. 2016 juunis sai ta hooajalisele tööle ja 11.10.2016 täiskohaga tööle xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx. Tunnitasu on 7,45€. Töötab 15 vahetust kuus, kokku 172 ja pool tundi kuus. Saab ka töövõimetuspensioni, mis alates aprillist 2017 on 228,34€. Kokku saab ta kuus kätte umbes 1200€. E maksab elatist kompromissi alusel. Jooksva ela-tise maksmine käib läbi kohtutäituri. Kinnipeetav summa, mis ületab elatise igakuist nõuet, läheb võla tasumiseks. Lapsed saavad iga kuu 300€, millest jooksvaks elatiseks läheb 200€ ja ülejäänud võla vähendamiseks. Vabaks jäänud raha arvel on kandnud laste kontole Swedpangas kooli stardikapitali, kummalegi 3x25 eurot. Öösel ta töötada ei tohi ja otsib tööd. On saatnud 137 CV-d, millele sai 20 vastust, et teda ei võeta tööle, kuna on sant ja vana. Enne ei saa midagi muuta, kui vana võlgnevus on kustutatud (tl 84). 27.07.2017 esitas kostja täiendavad andmed, mille kohaselt tuleb tema keskmiseks töötasuks koos tulemustasuga 1150 eurot kuus. Suuremad palgad on koolituspäevade tasuga. See tähendab, et iga 60 euro saamiseks on ta 240 km läbimiseks kulutanud kütuseraha. Tööl käimiseks kulub kütusele ja sõidukile 500 eurot kuus, nüüd lisandub auto hammasrihma vahetus 400 eurot, selleks momendil raha puudub. 09.07.2017 tekkisid tugevad valud rindkeres ja on olnud 15 päeva haiguslehel. Pole teada kui kaua ta saab praegusel töökohal töötada. Laste ema saab riigilt lastetoetust 500 eurot, temalt 300 eurot, lisaks vallasema toetus ja lapse invaliidsus, kokku ligi 900 eurot 3 lapsele. Küsimus jääb, kas laste ema ka enda rahakotist lastele kulutab? Hagejate ema omab korralikku korterit ja maja. Korter on müügis 30600 euroga ning pärast müüki kaovad tal ka suured elamiskulud. Kostja palus jätta elatise summa muutmata ja viia makse kuupäev 10-ndalt 27-ndaks, kuna 27-es kalendripäev oleks mõistlik (tl 87-88). 12.12.2017 kohtuistungil palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hagejate emal on saadavate rahaliste vahenditega võimalik hagejate ülalpidamist tagada. Lasterahad pidid olema 540 ja sinna juurde pole arvestatud x invaliidsust 60€ + 300€, mis läheb tema arvele täituri kaudu. See teeb iseeenest juba 900€ kuus lastele. Kui laste ema arvestab, et üle 600€ läheb lastele kulusid ja raha ta saab 900€, siis on laste ülapidamine tagatud. Hagejate emal on maja ja korter, mida ta lihtsalt maksab. Müügu maha või üürigu välja. Kostja põhipalk on 1040€, aga iga kuu ei saa isegi 1000€ kätte. Koos üüriga on tema kulud iga kuu 1252€. Iga kuu elatise võlg väheneb 100€ kaupa, aga sinna lisanduvad ka kohtutäituri tasud 400€. Järgmisel aastal ei õnnestu ka seda 300€ maksta, kui invaliidsus ära võetakse (tl 150-152). Tsiviilasi nr 2-17-5276 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
- Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. 2
(5)Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.
- TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohtule esitatud hagiavalduses nõuavad alaealised hagejad Pärnu Maakohtu 07.05.2015 kohtumäärusega 2-15-2928 kinnitatud kompromissi alusel RJ poolt neile makstava elatise suurendamist ja RJ elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. RJ palus esialgses vastuses jätta hagejate hagi läbivaatamata ja menetlus lõpetada (tl 22). Edasises menetluses palus kostja jätta hagi rahuldamata (tl 88, 152). Kohus on seisukohal, et alus hagi läbivaatamata jätmiseks puudub. Kostja põhjendas hagi läbivaatamata jätmise taotlust asjaoludega, et kohtutäitur võtab temalt kõik vaba raha hagejatele kompromissi alusel makstava elatise katteks ning et ta ei näe kohtupidamisel vajadust, kuna kohtutäitur juba peab kinni summa, mida kostja on võimeline tasuma (tl 22). Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s
- Kohtu hinnangul kostja esitatud põhjendused ei kvalifitseeru ühegi TsMS §-s 423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluse alla. Seega tuleb hagejate hagi läbivaadata.
- Hagi põhjenduste kohaselt on Pärnu Maakohtu 07.05.2015 kohtumäärusega 2-15-2928 kinnitatud kompromissi alusel kostja poolt hagejatele makstav elatis 100 eurot kuus lapse kohta ebapiisav, kuna võrreldes 2015.aastaga on hagejate vajadused kasvanud. Lisaks on ka kostja majanduslik seis tunduvalt paranenud põhiliselt seetõttu, et kostja ei ole enam töötu, vaid omab kindlat töökohta. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Maakohtu 07.05.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-2928 kinnitatud kompromissi alusel on kostjal kohustus maksta oma alaealistele lastele MJ ja CJ kummalegi ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud (tl 7-9). Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse
- novembri
- a määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 järgi oli alates 1.01.2015 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seega oli miinimumelatis kompromissi sõlmimise ajal 195 eurot kuus. Kuna kompromissi järgi kohustus kostja maksma hagejatele elatist 100 eurot kuus, oli kompromissis kokkulepitud elatis miinimumelatisest väiksem. Kuna pooled 07.05.2015 kohtumäärust, millega poolte kompromiss kinnitati ja menetlus lõpetati, ei vaidlustanud, puudub alus kahelda, et eelmärgitud kompromissi kinnitamisel järgiti seaduses sätestatud nõudeid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17). Riigikohus on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (lahendid 32-1-174-16, 3-2-1-35-17).
- PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (nt lahend 3-2-1-35-17). Lisaks on Riigikohus eelviidatud lahendis ka märkinud et selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Lahendis 3-2-1-35-17 on Riigikohus toonitanud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses, samuti seda, et ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tsiviilasi nr 2-17-5276 Kohus on seisukohal, et nii nagu elatise nõude lahendamisel, tuleb ka elatise suurendamise asjas lähtuda esmalt laste vajadustest. Hagi asjaolude kohaselt on hagejate vajadused kasvanud ning MJ vajaduste rahuldamiseks kulub ühes kuus 371 eurot ja CJ vajaduste katmiseks 296 eurot kuus. Sama kinnitas hagejate esindaja ka 12.12.2017 kohtuistungil. 3
(5)Arvestades, et hagejad on nõudnud elatise suurendamist miinimummäärani, st elatise väljamõistmist miinimumsummas, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, ei pea nad oma vajadusi põhjendama ega ka tõendama (lahend 3-2-1-124-15). Seega eeldusel, et mõlemad vanemad täidavad hagejate ülalpidamiskohustust võrdselt, st pooles ulatuses, peaks alaealiste hagejate mõlemad vanemad andma hagejate vajaduste katmiseks elatist MJ 185,50 eurot kuus ja CJ 148,5 eurot kuus. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et kostja peaks andma hagejatele ülalpidamist suuremas ulatuses kui hagejate ema. Seda ei tulene ka asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt töötasu alammäär alates 01.01.2017 on 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51) ning Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.jaanuarist 2018 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot kuus (RT I, 23.12.2017, 49). See tähendab, et alates 01.01.2017 on elatise minimaalmäär 235 eurot kuus ja alates 01.01.2018 – 250 eurot kuus, mis on suurem kui pool hagejate vajaduste rahuldamiseks kuluvast summast (MJ 185,5 eurot kuus, CJ 148,5 eurot kuus). Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud hagejate nõue suurendada kostja poolt kompromissi alusel makstava elatise suurust selliselt, et kostja peab maksma hagejatele elatist miinimumsummas (hagi esitamise ajal 235 eurot), kuna hagejate reaalsed vajadused on hagejate endi andmetel elatise miinimummäärast väiksemad.
- Järgnevalt kohus kontrollib, kas esinevad alused elatise suurendamiseks väiksemal määral kui miinimumsummani. Hagejad on elatise suurendamise nõudes tuginenud ka asjaolule, et kostja majanduslik olukord on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga paranenud. Vaidlust ei ole selles, et kompromissi sõlmimise ajal oli kostja osaliselt töövõimetu (töövõime protsent 60%) ega töötanud. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud (tl 7-9). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on jätkuvalt 60% ulatuses töövõimetu, samuti selles, et 11.10.2016 sai kostja täiskohaga tööle xxxxxx xxxxxx OÜ-s. Nimetatud asjaolud on ka tõendatud (tl 31,93). RJ palgatõendist (tl 93) nähtub, et perioodil detsember 2016 kuni mai 2017 sai kostja xxxxxx xxxxxxxx OÜ-lt palka 7722,14 eurot, so keskmiselt 1287,02 eurot kuus. 2017 juunis sai kostja palka 1171,42 eurot (tl 138), juulis 928,20 eurot (tl 139), augustis 968,49 eurot (tl 140), septembris 1259,22 eurot (tl 141) ja oktoobris 1141,49 eurot (tl 142). Seega on tuvastatud, et kostja sissetulek on töötasu näol oluliselt suurenenud. 5.
- Kostja vastuväite kohaselt ei saa ta vaatamata töötasu saamisele hagejatele rohkem elatist maksta, kuna talle ei jää pärast temal juba olemasolevate erinevate kohustuste (elatis hagejatele ja kolmandale lapsele, mitmed laenukohustused) täitmist ja enda vajaduste katmist rahalisi vahendeid üle. Kostja eelmärgitud vastuväide ei anna iseenesest alust jätta elatis suurendamata. Nimelt on Riigikohus leidnud, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (lahend 3-2-1-119-15). 5.
- Lisaks eelmärgitule leidis kostja, et hagejate vajadusi tuleb osaliselt katta hagejate emale makstavate lastetoetuste arvel, samuti tuleb arvestada asjaoluga, et lapsed viibivad osa ajast tema juures ning ta annab sellel ajal lastele ise ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (lahend 3-2-1-35-17). Vaidlust ei ole, et hagejate ema JJ saab alates 2017 juulikuust hagejate ja oma kolTsiviilasi nr 2-17-5276 manda lapse (ei ole kostja laps) eest alates 2017 juulikuust riiklikku peretoetust 557 eurot kuus, lisaks alates 2015 jaanuarist M puudest tulenevat sotsiaaltoetust 69.04 eurot (tl 151). Ka JJ konto väljavõttest nähtub, et ta sai 07.07.2017 Sotsiaalkindlustusametist peretoetust 557,54 eurot ja lisaks MJsotsiaaltoetust 69,04 eurot (tl 108). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt oli hagi esitamise ajal (03.04.2017) lapsetoetuse suurus 4
(5)pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta aga 100 eurot. PHS § 21 kohaselt makstakse alates 01.07.2017 lapse ühele vanemale lasterikka pere toetust, mille suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. Seda toetust makstakse lisaks PHS § 17 lg 3 alusel makstavale lapsetoetusele. Rahvastikuregistri andmetest (tl 15) nähtub, et JJ on kolm alaealist last, kelledest KF on sündinud xx.xx.xxxx, MJ xx.xx.xxxx ja CJ xx.xx.xxxx. Seega on JJ teine alaealine laps ja CJ tema kolmas alaealine laps. Eeltoodut arvestades sai hagejate ema JJ hagi esitamise ajal (03.04.2017) MJ seotud toetusi kokku 119,04 (50+69,04) eurot ja CJ seotud lapsetoetust 100 eurot. Arvestades, et alates 01.07.2017 saab hagejate ema lasterikka pere toetust kolme lapse peale 300 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda iga lapse peale toetussummaks võrdselt 100 eurot. Seega saab hagejate ema alates 01.07.2017 MJ seotud toetusi kokku 219,04 (50+69,04+100) eurot ja CJ seotud toetusi 200 (100+100) eurot. Kohtu hinnangul on hagejate emale riigi poolt makstavad toetused antud laste kasvatamise ja nende vajaduste rahuldamisega seotud kulude kandmiseks ning nende toetustega on hagejate vajadused osaliselt kaetud. Toetused on märkimisväärselt suured ning põhjendatud on, et toetuste arvelt väheneb võrdsel määral vanemate kohustus anda lastele oma vahenditest ülalpidamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid. Kostja väitel kulutab ta lastega koos viibimisel sõidukuludele ja laste söögile vastavalt koosviibimise kordade arvule keskmiselt 55-70 eurot kuus. Hagejad ei ole kostja poolt neile tehtud kulutuste suurust vaidlustanud ega väiksemaid kulutusi tõendanud. Seega on põhjendatud arvestada hagejate vajadustest kostja poolt vahetult kantuks vähemalt 55 eurot kuus, so vähemalt 27,50 eurot kummagi hageja kohta. Arvestades hagejate vajadustest maha riiklikud toetused jääb MJ vajadustest perioodil 03.04.2017 kuni 30.06.2017 vanemate kanda 251,96 (371-119,04) eurot, st kummagi vanema kanda 125,98 eurot ning 01.07.2017 alates 151,96 (371-219,04) eurot, st kummagi vanema kanda 75,98 eurot. CJ vajadustest jääb pärast toetuste mahaarvamist perioodil 03.04.2017 kuni 30.06.2017 vanemate kanda 197,00 (297-100) eurot, st kummagi vanema kanda 98,50 eurot ja 01.07.2017 alates 97,00 (297-200) eurot, st kummagi vanema kanda 48,50 eurot. Arvestades eelmärgitud kostja kanda jäävatest summadest maha kostja poolt hagejatele tema juures oleku ajal vahetult antava ülalpidamiskulu (mitte vähem kui 27,5 eurot kuus kummagi hageja kohta) ilmneb, et lähtudes hagejate vajadustest on kostja igakuine ülalpidamiskohustuse suurus mõlema hageja osas väiksem kui kostja 2015 kinnitatud kompromissi alusel on kohustatud hagejatele maksma (100 eurot kuus). Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hagejate nõue kompromissi alusel kostja poolt neile makstava elatise suurendamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 6. Kostja on taotlenud, et kohus muudaks 2015 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise maksmise tähtaega 10.kuupäevalt 27-ndaks. Kuna kostja ei ole antud asjas hageja ega ole ka esitanud vastavasisulist hagi, puudub alus käesolevas menetluses kostja taotlust lahendada ja jõustunud kohtumäärusega kinnitatud elatise maksmise tähtaega muuta. 7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus jättis hagi rahuldamata, jagab kohus poolte menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 5
(5)