) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja esitas 23.12.2015.a vastuse hageja 14.12.2015.a loobumise avaldusele ning teatas, et kostja võtab vastu hagist loobumise.
lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks Hageja esitas 21.10.2015.a kohtule hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuluks on esindaja kulu 350 eurot. Hageja taotleb 14.12.2015.a esitatud loobumise avalduses menetluskulude jätmist kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja 23.12.2015.a esitatud vastuses hageja menetluskuludele, asus kostja seisukohale, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja nõue rahuldati 10.11.2015.a notari lepingu alusel notari deposiiti kantud rahast. Nõude tasumise asjaolud olid juba varasemalt kostja ja hageja vahel läbiräägitud ning kokkulepe tasumise kohta oli enne 10.11.2015.A lepingu sõlmimist, vastasel juhul ei oleks saanud notar ka lepingut ette valmistada. Hagejale olid nimetatud asjaolud teada, kuid hoolimata sellest, et hageja väidetavalt korduvalt telefonitsi laenu tagasi nõudis ei suutnud, ta oma nõudmiste esitamise vahepeal kostjat teavitada asjaolus, et pöördus kostja vastu nõudega kohtusse. Kohtutoimikus on märge selle kohta, et kostja sai isiklikult 10.11.2015.a kätte hagiavalduse koos lisadega. Nimetatud ajaks oli leping sõlmitud ja hageja nõue kostja teadmise kohaselt tasutud. Seega sai kostja teada tema vastu esitatud hagiavaldusest peale nõude tasumist ning hageja peab kandma kostja menetluskulud
Kostja juhib kohtu tähelepanu ka hageja menetluskulude nimekirjale, millest nähtub, et hagiavaldus on koostatud juba veebruaris 2015, kuid esitati kohtule septembris 2015. Kostja hinnangul ei ole ilmselt veebruaris esitatud arve käesoleva asja menetluses kantud kulu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole kostja hinnangul põhjendatud 28.11.2015 kulu konsultatsioonile ja vestlusele 1 töötunni ulatuses, kuivõrd asjas ei olnud viidatud tärmini seisuga töömahukat positsiooni kujundamist või muud asjas olulist läbirääkimist, mistõttu ei ole kostja hinnangul hageja poolt väidetavalt tehtud kulu põhjendatud. Kostja esitas 23.12.2015.a kohtule ka kostja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskuluks on esindaja kulu 600 eurot. Kostja taotleb hageja menetluskulude jätmist hageja kanda ning kostja menetluskulude välja mõistmist hagejalt. Hageja esitas 04.01.2016.a seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured. Sisuliselt nõuab kostja üksnes menetluskulusid, seega pole kostja tsiviilasja hagile vastamisega seonduvalt kandnud mitte ühtegi kulutust. Samuti on põhjendamatu, et kostja poolt 1 lk menetluskulude kohta otsitud pretensioonide esitamise eest on põhjendatud nõuda 480 eurot pluss veel konsultatsiooni pakkuda 1 tund. Kui on teada, et kostja on võtnud hagi omaks, siis on täiesti põhjendamatu arvet esitada hagile vastamise eest. Siinkohal sai kostja koostada vaid menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hageja ei leia, et põhjendatud on 4 tundi koostada menetluskulude osas põhjendusi. Kostja väited on otsitud ja tõendamata. Hageja on 04.01.2016.a esitanud täiendava menetluskulude nimekirja, milles hageja teatab, et hagejale on tekkinud seisuga 4.01.2016 täiendavad menetluskulud 100 eurot, Õigusbüroo Liivak&Suurväli arve 4.01.2016 nr 1/2016 seoses kostja vastuväidetele vastamisega menetluskulude kandmise osas 1,5 tunni ulatuses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
kohaselt on kohtuväliseks kuluks mh menetlusosalise esindaja kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seosed menetlusega. Hageja ja kostja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus asub seisukohale, et vestlus ja konsultatsioon enne hagiavalduse koostamist on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti on põhjendatud ajakulu 2 tundi hagiavalduse koostamiseks. Kohus rahuldas 01.10.2015.a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Määruse kohaselt kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Hageja ei esitanud kohtule taotlust hagi tagamise määruse edastamiseks registripidajale, seega hageja kohustus ise pöörduma kinnistusosakonda hagi tagamise määruse täitmiseks. Kohtu hinnangul on ajakulu 30 minutit põhjendatud avalduse esitamiseks kinnistusosakonda. Kohus asub seisukohale, et kuigi menetluskulude nimekirjas on toimingute tegemise kuupäevades eksimus, ei ole tegemist eksimusega, mis annaks alust kahelda hageja menetluskuludes. Hageja esindaja tehtud toimingud on kõik tavapärased menetluse alguses ning toimiku materjalide kohaselt olid nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kohus ei arvesta hageja 04.01.2016.a esitatud täiendavaid menetluskulusid.
lg 2 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 1 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. 01.10.2015.a kohtumääruse kohaselt menetlusosalised kohustusid esitama enda menetluskulude nimekirja 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hageja esindajale toimetati 01.10.2015.a määrus kätte 20.10.2015.a, seega oli hagejal aega kuni 03.11.2015.a esitada menetluskulude nimekiri. Kohtu hinnangul 04.01.2016.a menetluskulude nimekirja täiendus on esitatud hilinemisega. Kohtu hinnangul hageja menetluskulud on põhjendatud 350 euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja käiku ei ole põhjendatud kostja menetluskulud 600 euro ulatuses. Kostja esindaja ei ole täpsustanud, kui palju kulus kostja esindajal aega materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile ja hagile vastuse koostamisele. Kohus eeldab, et kuna kostjale asja menetlusliku olukorra tutvustamisele kulus 1 tund ning arve esitati 1 tunni eest 100 eurot, on kostja esindaja tunnihind 100 eurot. Seega kostja esindajal kulus 4 tundi materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile ja hagile vastuse koostamisele. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud ajakulu põhjendatud ega vajalik. Kostja esindaja oli teadlik, et kostja on tasunud võlgnevuse, seega vastuse koostamisele, konsultatsioonile ja materjalidega tutvumisele kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. Arvestades menetluse käiku ning menetluse lihtsust ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka hilisem konsultatsioon 1 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul kostjale menetlusliku olukorra tutvustamisele kulunud aeg on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 2,5 tunni ulatuses ning seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot, kokku 300 eurot.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks Kohus asub seisukohale, et hageja ei andnud kostjale piisavalt aega nõude täitmiseks ning pöördus ennetavalt kohtusse. Kiirustades kohtusse pöördumisega võttis hageja riski, et kostja tasub koheselt nõude või võtab nõude õigeks, mis tõttu menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja tasus võlgnevuse enne kui sai teada kohtumenetlusest. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt sai kostja tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte isiklikult 10.11.2015.a. Hageja nõue rahuldati 10.11.2015.a notari lepingu alusel notari deposiiti kantud rahast. Kohus nõustub kostja esindajaga, et nõude tasumise asjaolud olid juba varasemalt kostja ja hageja vahel läbiräägitud ning kokkulepe tasumise kohta oli enne 10.11.2015.a lepingu sõlmimist, vastasel juhul ei oleks saanud notar ka lepingut ette valmistada. Seega kostja võttis hagi õigeks nõude tasumisega enne hagiavalduse sisuga tutvumist, kohtu hinnangul on tegemist hagi kohese õigeks võtmisega
Hageja kohustub hüvitama kostjale kostja menetluskulud 300 eurot (sh käibemaks).
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2016 määruse resolutiivosa: RESOLUTSIOON:
lg 2).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.