Obsah (10)

§ 404§ 162§ 442§ 187§ 129§ 459§ 497§ 496§ 445§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-14377 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 13. jaanuar

§ 404lg 1) RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada M. M.i (seaduslik esindaja R. J.) hagi M. M.i vastu elatise suurendamiseks.

1. Suurendada Pärnu Maakohtu 10.11.2014 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-14-30214 M. M.ilt M. M.i kasuks väljamõistetud elatist summani, mis vastab perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale.
2. Lugeda M. M.ilt M. M.i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks alates 28.09.2015.a kuni 31.12.2015.a 195 € kuus ning alates 01.01.2016.a kuni M. M.i xx xx xxxx.a täisealiseks saamiseni 215 € kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.
3. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatise peab M. M. maksma hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10.kuupäevaks R. J.’i arvelduskontole nr EEx Swedbank AS-is, makse selgituseks märkida „Elatis M. M.“. 5.

§ 162lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ega mõista kulusid kostjalt välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna 2-15-14377 Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 28.09.2015 esitas R. J. oma alaealise lapse M. M.i nimel kohtule hagiavalduse M. M.i vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on kostjalt hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluses maksekäsu määrusega 2014.aastal välja mõistetud elatusmiinimum 177,50 €, millest kostja maksab igakuiselt ainult 150 €. Seoses töötasu alammäära tõusuga tõusis ka elatise miinimum. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist 195 euroni kuus ja edaspidi välja mõista elatusmiinimum muutuva suurusena, et elatis ei ole väiksem kui pool alampalgast. Hageja esindaja kinnitusel ei ole ta kostjaga kokku leppinud elatise maksmiseks maksekäsumäärusega väljamõistetust väiksemas summas. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja 07.12.2015 kirjalikus vastuses märgib, et maksis elatist oma pojale M. M.ile vastavalt kokkuleppele R. J.ga. Kuna kostja maksukoormus oli seoses kodulaenu väga suure maksega SEB Pangale väga suur, siis suulise kokkuleppega R. J. nõustus kuumaksega 150 € kuus, kuni kostja laenukoormus väheneb, Pealegi veedab M. M. iga kuu vähemalt ühe nädala kostja juures. Kostja pidi maha müüma oma korteri xxxxxx xxxxxx ja alates 2015.a detsembrist on kostja valmis tasuma 177,50 € nagu kohtuotsus ette nägi. Kuna suuline kokkulepe on samuti kokkulepe, ei näe kostja põhjust, miks R. J. pöördus kohtusse, kostja on alati olnud koostööaldis ja valmis kompromissideks. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 404 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, kuna hagihind ei ületa 3200 eurot.

§ 129

lg 2 kohaselt määratakse elatise suurendamise asjas hagi hind summa järgi, mille võrra tuleks hagi rahuldamise korral elatise suurendamise hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest elatist rohkem maksta. Arvestades, et kostjalt on elatis välja mõistetud summaliselt 177,50 € kuus ning alates 01.01.2015 on elatise miinimum 195 € kuus, siis on hagihinnaks (195 € - 177,50 €) x 9 kuud = 157,50 €. 2. Pärnu Maakohtu maksekäsu määrusega tsiviilasjas 2-14-30214 on kostjat M. M.it kohustatud maksma M. M.ile elatist 177,50 € kuus alates 22.09.2014 kuni M. M.i täisealiseks saamiseni 15.03.2028. 3. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda

§-de 497 ja 459 alusel.

§ 459

lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsuse ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast (

§ 459

lg 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisenõude aluseks olnud 2 2-15-14377 asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Hageja taotleb väljamõistetud elatise suurendamist elatise kehtiva minimaalse määrani selliselt, et koos elatise miinimumi suurenemisega edaspidi suureneks automaatselt ka väljamõistetud elatis. Kohus leiab, et elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis ei vasta seaduses kehtestatud elatise minimaalmäärale.

1. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamise andmiseks muul viisil (näiteks lapsele asjade ostmise või lapse konkreetsete kulude tasumise teel) peab olema vanemate kokkulepe.
2. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on minimaalne elatis ajas muutuv suurus: koos kuupalga alammäära muutumisega muutub ka elatise minimaalmäär. PKS § 102 lg 2 kohaselt alaealisele lapsele elatise väljamõistmine alla minimaalmäära on erandlik ja seda õigustab üksnes mõjuv põhjus: eelkõige vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel kehtivas miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid kostja praeguses asjas kohtu ette ei ole toonud. Kostjalt on elatis maksekäsuga välja mõistetud maksekäsu tegemise ajal kehtinud minimaalmääras summaliselt 177,50 € kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise suurendamise hagi 28.09.2015 esitamise ajal kehtinud kuupalga alammäära 390,00 € järgi oli hagi esitamise ajal ja kuni 31.12.2015 elatise minimaalmääraks 195,00 € kuus. Alates 01.01.2016 kehtib alampalk 430 € ja minimaalne elatis ühe lapse kohta on 215 € kuus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäär katab lapse elementaarsed eluvajadused ning minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole vaja lapse kulusid välja tuua ega tõendada. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamisel kehtiva minimaalmäärani ei ole vaja hinnata lapse tegelikke kulusid ja vajaduse muutumist.
3. Kostjalt väljamõistetud elatis on praegu kehtivast minimaalsest elatisest väiksem. PKS § 101 lg 2 võimaldab kohtul hagimenetluses elatise välja mõista kas kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on minimaalmääras elatist nõudnud ka maksekäsu kiirmenetluses, kuid maksekäsu kiirmenetluse eripära tõttu saab kiirmenetluses taotleda elatist kindlas summas ja maksekäsu määrus on tehtud kindlas summas. Pärast maksekäsu määrusega kostjalt minimaalmääras elatise väljamõistmist on elatise minimaalne määr suurenenud, mistõttu on elatise suurendamise hagi rahuldamise eeldused täidetud.

§ 496

lg 3 võimaldab maksekäsu määrusega väljamõistetud elatise muutmise nõudmist hagiga.

1. Kohus on pooltele kirjaliku menetluse korraldamise määruses juba selgitanud, et vanemate võimalik kokkulepe väljamõistetud elatise maksmise korra osas ei välista ega piira hageja seadusest tuleneva nõude esitamist (PKS § 100 lg 3). Hagejal on õigus nõuda elatise suurendamist kehtiva minimaalmäärani selliselt, et edaspidi nähakse elatis ette muutuva suurusena. Samuti kohus selgitas, et hagi esemeks ei ole väljamõistetud ja juba sissenõutavaks muutunud, kuid kostja poolt tasumata jäetud elatise osa (asjas ei ole vaidlust, et 177,50 € asemel on kostja tasunud 150 € kuus). Kogunenud elatise võlgnevuse sissenõudmiseks võib hageja pöörduda kohtutäituri poole.
2. Kohus leiab, et elatise kehtiva miinimummäärani suurendamata jätmiseks ei anna alust kostja paljasõnalised väited, et iga kuu veedab poeg vähemalt ühe nädala isa juures. Kostja vastusest ei selgu, kas see asjaolu tema arvates annab aluse jätta elatise suurendamise hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale kohustust oma seisukohti täpsustada ja väiteid tõendada. Kostja kohtu 3 2-15-14377 määratud tähtpäevaks kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Kohus jääb seisukoha juurde, et ka lapse lühiajaline viibimine vanema juures, kellega laps vanemate lahuselu tõttu alaliselt koos ei ela, iseenesest ei välista elatise suurendamist. Laps käib isa juures külas ning sel ajal on isa kohustatud hoolitsema igakülgselt lapse heaolu eest, eelkõige tagama talle vajaliku söögi ja peavarju. Samas lapse lühiajalised külaskäigud isa juurde oluliselt ei mõjuta lapse (püsi)kulusid tema alalises elukohas.
3. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja suurendab kostjalt väljamõistetud elatist PKS § 101 lgs 1 sätestatud minimaalse määrani.
4. Hageja taotlusel ja

§ 445lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka elatise tasumise korra.

12. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 kohus määrab otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal teadaolevaid menetluskulusid, mille hüvitamist kostjalt nõuda, ei ole asjas tekkinud, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra ja kostjalt välja ei mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 4