2-15-13813/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-13813 Tsiviilasi Š. S.i hagi B. S.i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Š. S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx Kostja B. S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxx. xxxxxxxx x/x x xxxx. xxx x.x.x xxxxxxxxxx, x. xxxxx, xxxxx xxxxxxxx, e-post: x RESOLUTSIOON Rahuldada Š. S.i hagi. Lahutada Š. S.i (S., isikukood xxxxxxxxxxx) ja B. S.i (S., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses akti nr xx-xxxx/xxx all. Anda Š. S.ile tagasi abielueelne perekonnanimi „B.“. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 17.09.2015 esitas Š. S. kohtule hagiavalduse B. S.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses. Abielulised suhted on lõppenud augustis 2015, kuid abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja elab xxxxxx. Hageja soovib tagasi võtta oma abielueelse perekonnanime „B.“. Posti teel ei õnnestunud kohtul kostjale hagimaterjale kätte toimetada, e-kirjaga saadetud materjalidele kostja vastas inglise keeles, et on nõus lahutusega. Seda kinnitas kostja ka Tsiviilasi nr 2-15-13813 26.01.2016 saadetud e-kirjas, kuna Eestisse ta ärakuulamisele tulla ei saa seoses tööülesannetega. Kohus kuulas hageja isiklikult kohtus ära kohtus 18.01.
2. Hageja jäi oma nõude juurde ja selgitas, et pooltel ei ole ühiseid lapsi ega muud vara. Nad registreerisid abielu Pärnus (kostja töötas sel ajal kaugsõiduautojuhina), elasid pärast abielu registreerimist koos xxxxxx kokku 4 kuud, hageja tuli xx xx xxxx tagasi Eestisse. Hageja selgitusel ei olnud kostja ajapikku sama inimene, kui alguses, seepärast abielu lagunes. Ta suhtleb kostjaga telefoni teel, kostja on nõus abielu lahutusega. Pooled käisid ka xxxxxx kohtus sooviga abielu lahutada, kuid siis oleksid saanud avalduse sinna anda vaid siis, kui kostja on hageja suhtes vägivaldne või tal on teine naine vms. Kohtuotsuse põhjendused Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist eri riikides elavate abielupooltega, kel on erinev kodakondsus, tuleb rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 ja § 57 lg 3 kohaselt abielu lahutamisele kohaldada xxxxx õigust, sest poolte viimane ühine elukoht oli xxxxx xxxxxxxxxx. Asja menetlemiseks on pädev Eesti kohus (Pärnu Maakohus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel. Kohus on xxxxx õiguse sisu välja selgitanud. xxxxx tsiviilkoodeksi § 166 lg 1 sätestab, et kui abielu jätkamist ei saa abikaasadelt enam eeldada, sest abielu vundament on kokku varisenud, võib kumbki abikaasa abielulahutuse hagi esitada. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib abielu lugeda lõppenuks, kui see on kestnud vähemalt ühe aasta ja abikaasad esitavad ühise taotluse abielu lahutamiseks või üks abikaasa nõustub teise poole hagiga. Sellisel juhul peab kohtunik mõlemad pooled isiklikult nende tahte selgitamiseks ära kuulama ja lähtuma lahendi tegemisel nii laste huvidest kui lahutuse majanduslikest tagajärgedest. Kuna käesoleval juhul - abielu on kestnud vähemalt 1 aasta - pooled ei ela koos juba üle 4 kuu ja kostja on hagiga nõustunud - hageja on kohtuniku poolt isiklikult ära kuulatud, kostja on andnud oma nõusoleku kirjalikult, mis on ka suurt distantsi arvestades selle nõude täitmine - varalisi vaidlusi ei ole, samuti puuduvad ühised lapsed siis tuleb hagi rahuldada ja tõdeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hagejale tuleb tagasi anda tema abielueelne perekonnanimi „B.“, seda näeb ette ka xxxxx tsiviilkoodeksi §
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 2