Obsah (9)

§ 113§ 402§ 101§ 399§ 196§ 397§ 94§ 104§ 103

2-15-118122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult 1.juuni 2016 Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-118122 Hagi e

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud suuruses tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 422,92 eurot täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 13,89 eurot ei tohi ületada põhinõude 422,92 euro suurust. Kohtuotsuse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaaanded. Menetluskulude jaotus AS SEB Pank menetluskuludest jätta 92% A. V. kanda ja A. V. menetluskuludest jätta 8 % AS SEB Pank kanda. Välja mõista A. V. menetluskulu 115 (ükssada viisteist viis) eurot AS SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank ja kostja 12.01.2006.a. püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A060001186 (edaspidi leping). Lepingu kohaselt avas hageja kostjale krediidilimiidi summas 8 000 EEK e. 511.29 eurot, kohustusliku tagasimaksega 500 EEK e. 31.96 eurot kuus. Maksepäevaks lepiti kokku

1. kuupäev. Tulenevalt lepingust lepiti kokku laenu kasutamise eest intressimääraks 16% aastas. Kostja oma kohustust ei täitnud ja rikkus võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes tasumata graafikujärgsed maksed alates 10.05.2015.a. Viimase makse võlgnevuse tasumiseks tegi kostja 13.04.2015.a. Kirjalikele nõuetele võlgnevuse likvideerimiseks kostja ei reageerinud. 13.07.2015.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 27.07.2015.a. ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Leping lõpetati ennetähtaegselt 1.08.
2. Laenumaksete tasumisega jäi kostja võlgnevusse ning pärast lepingu ennetähtaegset ülesütlemist jäi kostja võlgnevuseks põhiosamaksete osas 422.92 eurot. Lepingus fikseeriti intressimääraks 16% aastas ning kostja oli kohustatud tasuma intressi. 23.07.2015.a. seisuga võlgneb kostja lepingu alusel intresside eest 23.09 eurot. Samuti palub hageja kohtul kostjalt välja mõista viivised seisuga 21.09.2015.a. summas 13.89 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised alates 23.09.2015.a. 18% aastas põhiosanõudelt summas 422.92 eurot, kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse kokku 459.90 eurot, mis koosneb põhiosasummast 422.92 eurot, intressisummast 23.09 eurot ja viivistest kuni 22.09.2015.a. (k.a.) summas 13.89 eurot; lähtudes TsMS §-st 367 mõista kostjalt välja hageja kasuks lepingust tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 23.09.2015.a. 18% aastas kuni põhinõude 422.92 eurot rahuldamiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab osaliselt tema vastu suunatud nõudeid. Kostja tunnistab Magnet krediitkaardi võtmist AS SEB Pank. Kostja lõpetas maksmise seoses sellega, et AS SEB Pank lõpetas ühepoolselt kostja antud kaardi vaba limiidi kasutamise, mida kostja kandis igakuiselt oma kontole koos intressidega ja tahtis selle asemel kostjale, ilma temaga kokku leppimata, anda arvelduskrediiti, mis pärast muudeti uuesti krediitkaardilepinguks. Kostja soovib intresside ja menetluskulude intresside peatamist kohtuotsuse väljakuulutamise seisuga. Menetluskulud tuleks kanda kohtumenetluses hagejal, kuna hageja rikkus lepingut esimesena. Kostja on nõus asja menetlusega kirjalikus menetluses. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 10, 38). Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 46). Tartu Maakohtu 29.detsembri 2015.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 46). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 30.12.2015 (tl 47), kostjale loetakse kohtumäärus kätte toimetatuks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.05.2016 (tl 67). Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda lepingu üles.

§ 399

lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.

§ 196

lg 2 järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Poolte vahel ei ole vaidlust ja see on tõendatud ka lepinguga, et AS SEB Eesti Ühispank ja kostja vahel oli sõlmitud Magnet krediitkaardi leping, mille alusel andis pank kostjale kasutamiseks krediidilimiidi 8000 krooni (tl 13); lepinguga kohustus kostja täitma Magnet krediitkaardi tingimusi (tl 14-15). Krediitkaardi lepingu erakorralise ülesütlemise teatest nähtuvalt (tl 24) ütleb pank pooltevahelise püsimaksega krediitkaardi lepingu erakorraliselt üles, sest kostja on kolmel järjestikusel maksepäeval hilinenud täielikult või osaliselt krediidisumma tagasimaksmise ja/või intressi tasumisega, mistõttu on kostja korduvalt rikkunud lepingu tingimusi. Laenumaksete aruandest (tl 16-23) nähtuvalt on 23.09.2015 seisuga kostja põhivõlgnevus 422,92 eurot, intresside võlg 23,09 eurot ja viiviste võlg 13,89 eurot. Lepingu kohaselt avas hageja kostja kontol krediidilimiidi summas kokku 8000 EEK. Lepingu alusel kohustus kostja saadu tagastama igakuiste tagasimaksetena, iga kalendrikuu 10. kuupäeval (tl 13). Kostjapoolne lepingu rikkumine seisneb hagiavalduse kohaselt tasumata jäänud maksetes. Hageja saatis kostjale 13.07.2015.a. lepingu ülesütlemise teatise, milles andis talle enne lepingu ülesütlemist

§ 196lg 2 sätestatud tähtaja 27.07.2015.a.

võlgnevuste likvideerimiseks. Kohus nõustub hagejaga, et 15 päeva on

§ 196lg 2 mõttes mõistliku pikkusega tähtaeg.

Kostja ei ole vaidlustanud käesoleva aja seisuga hagejale oleva võlgnevuse 422,92 eurot suurust ning esitanud kohtule tõendeid, et ta on võlgnevuse tasunud.

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Hageja on esitanud hagis kostja vastu intressi 23,09 eurot nõude. Pooltevahelise lepinguga kohaselt oli kokku lepitud intressimäära suuruseks 16% aastas. Hageja on esitanud hagis intresside arvestuse, mida ei ole kostja kummutanud. Hageja nõuab viiviseid kuni 22.09.2015 13,89 eurot ja alates 23.09.2015 viivist kuni põhinõude täitmiseni 18% aastas tasumata põhivõlasummalt.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse taotleda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 15.04.2013 seitse) protsenti aastas.

§ 94

kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viiviste arvestuse. Kostja poolt viiviste tasumise kohustus tulenes lepingu tüüptingimuste p 7.4.
3. Kostja ei ole viiviste nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Magnet krediitkaardi lepingu üldtingimuste p 7.4.2 kohaselt on pangal õigus nõuda viivist seadusega kehtestatud määras võla summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus ei nõustu hagejaga, et asjas kuulub kohaldamisele intress 18% tagastamata krediidisummalt (üldtingimuste p 9.4.2 reguleerib olukorda, kus konto omanikul on võimalus krediidisumma tagasi maksta kokkulepitud perioodi jooksul). Kohus leiab, et hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viiviseid vastavalt üldtingimuste p 7.4.2 seadusejärgse viivise määraga päevas. Seega tuleb kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 24.septembrist 2015.a. (23.septembri viivis on juba hageja arvutustes sees) kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel välja mõista hageja kasuks põhinõudelt 422,92 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja põhivõlgnevuse 422,92 eurot, intresside võla 23,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste 13,89 eurot nõuded on tõendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti tuleb kostjalt alates 24.septembrist 2015.a. kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt 422,92 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 104

lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest

§ 103lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on

§ 103lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja rikkus esimesena lepingut. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja korduvalt hilinenud osamaksete tasumisega, mai-juuli 2015 ei ole ta graafikujärgseid makseid üldse maksnud. Kohus selgitab vastuseks kostja taotlusele peatada kohtuotsuse tegemisel intressid ja menetluskulude intressid, et selleks puudub käesolevas asjas seaduslik alus. Intresside arvestamine on käesolevas asjas lõppenud lepingu ülesütlemisega 01.08.2015. Kui kostja peab intresside all silmas viivisintresse, siis viiviste arvestamine lõpeb põhinõude tasumisega kostja poolt. Viiviste tasumise eesmärk ongi distsiplineerida võlgnikku oma kohustusi täitma. Menetluskuludelt intresside tasumist ei ole hageja käesolevas asjas nõudnud. MENETLUSKULUD TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud käesolevas asjas jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus vähendas hageja poolt taotletud tulevikus väljamõistetava viivise ulatust tuleb 92% hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja 8 % kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 125 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 80 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv; TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele kokku 125 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Kuna kostja peab tasuma menetluskulude jaotuse kohaselt 92% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuludest 92%x125= 115 eurot hageja kasuks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja poolt menetluskulude kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik