Obsah (5)

§ 14§ 17§ 19§ 13§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-13401 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 18.detsembe

tja I: K. I. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxx, xxxxx xxxx xxxxx)

tja II: V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxx, xxxxx xxxx xxxxx) Kohtuistung 02.12.2015 Kohtuistungil osalesid K. K., U Mardi ja K. I. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Korteriühistu Xxxxx x hagi K. I.i ja V. I.i vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks.
2. K. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) on kohustatud võõrandama xxxxxx, Xxxxx xx x-xx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxx.
3. K. I.il ja V. I.il on korteriomandi vabatahtlikult võõrandamiseks aega 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui

tjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda neile kuuluvat korteriomandit vabatahtlikult, võõrandada Pärnus Xxxxx xx x-xx (registriosa number xxxxxx) asuv korteriomand täitemenetluse korras. 4. Menetluskulud jätta võrdselt

tjate kanda. Määrata hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 914,73 € ja mõista K. I.ilt ja V. I.ilt kummaltki välja 457,37 € (nelisada viiskümmend seitse eurot ja 37 senti) korteriühistu Xxxxx x kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 09.09.2015 Korteriühistu Xxxxx x esitas Pärnu Maakohtule hagi K. I.i ja V. I.i vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Pärnu linnas xxxxx xx x asub kaheksateistkümne korteriomandiga elamu. Elamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on moodustatud Korteriühistu Xxxxx x (edaspidi hageja). Hageja on registrisse kantud xx xx xxxx. K. I. (

tja I) on Xxxxx xx x korteri nr xx omanik, korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud xx xx xxxx. Pärnus Xxxxx xx x asuv korter nr xx on

tja I ja V. I.i (

tja II) ühisvara. Täiteasja nr 172/2009/1014 raames on

tja I kinnitanud, et korteriomand kuulub talle ja tema abikaasale V. I.ile ühiselt abielu kestel soetatud ühisvarana alates kinnistusraamatusse kandmisest. Hageja on

tjale I esitanud arveid korteriühistu majandamiskulude tasumiseks. Korteriomanikuna ei ole

tja aastate jooksul ühistu majandamiskulude nõudeid nõuetekohaselt täitnud.

tja hoolimatuse tõttu on hageja korduvalt olnud sunnitud kohtusse pöörduma. Mitteammendav loetelu

tjaga I seotud kohtuasjadest on järgmine: - 10.03.2009 mõistis Pärnu Maakohus

tjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 25 792,43 krooni (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-3364). - 15.02.2011 tehtud maksekäsuga mõisteti

tjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 1724,31 eurot ja kõrvalnõuetena 559,91 eurot (maksekäsk asjas nr 2-10-66562/4). - 23.08.2011 maksekäsuga mõisteti

tjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 409,76 eurot ja kõrvalnõuetena 190,22 eurot (maksekäsk asjas nr 2-11-31026/4). - 14.12.2011 maksekäsuga mõisteti

tjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 364,58 eurot ja kõrvalnõuetena 20,25 eurot (maksekäsk asjas nr 2-11-50081/4). - 05.04.2012 algatatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja

tjalt I 501,04 eurot (menetluse lõpetamise määrus asjas nr 2-12-13728/5). - 09.11.2012 maksekäsuga mõisteti

tjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 566,05 eurot ja kõrvalnõuetena 33,27 eurot (maksekäsk asjas nr 2-12-38530/4). - 17.04.2013 maksekäsuga mõisteti

tjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 566,05 eurot ja kõrvalnõuetena 33,27 eurot (maksekäsk asjas nr 2-13-9576/6). - 30.10.2014 maksekäsuga mõisteti

tjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 1064,13 eurot ja kõrvalnõuetena 181,45 eurot (maksekäsk asjas nr 2-14-30167/5). 27.10.2014 toimus hageja üldkoosolek. Koosolekul oli esindatud 12 korteriomanikkuühistuliiget, kellele kuulus 65,83% kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest. Päevakorrapunkti nr 3 all arutas koosolek Xxxxx xx x-xx võõrandamise nõuet. Koosoleku juhataja esitas koosolekul selgitused:

1. a)K. I. on ühistus pidev võlgnik juba vähemalt 2002 aastast. Ta on kommunaalmakseid tasunud vaid osaliselt, ei ole reageerinud ühistu poolt korduvalt saadetud võlateatistele ega vastanud ühistu poolt pakutud maksegraafiku ettepanekutele (v.a üks kord, kuid ka sõlmitud graafikust ei pidanud võlgnik kinni);
2. b)K. I.ilt võlgnevuse sissenõudmine on olnud ühistule kauaaegne ja aeganõudev lisatöö, kuna 2 võlgnik tasub oma võlgnevust enamasti kohtu kaudu, ehk siis ühistu on alates 2003 aastast pöördunud võla sissenõudmiseks kohtu poole juba 10-l korral, sh 2010. aastast esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused, millest viimane septembris 2014;
3. c)K. I.i ja tema pereliikmete elustiil ei peegelda pidevat rasket rahalist seisu (korteris pidutsetakse pidevalt, lisaks tehakse korteris remonti, töökohad on olemas, sõidetakse sõiduautodega), mistõttu jääb arusaamatuks, miks kommunaalmaksete arved jäävad pidevalt maksmata. K. I.il ei ole olukorda mitte millegagi põhjendada ning elatakse süüdimatult teiste ühistu liikmete arvel. Koosolekul osalenud

tja I ei soovinud/suutnud oma käitumist millegagi õigustada. 27.oktoobri 2014 seisuga oli

tja I poolt tasumata arvestusperioodi september 2013 kuni oktoober 2014 (sealhulgas) majandamiskulud. Üldkoosolekul võeti päevakorrapunkti nr 3 raames vastu alljärgnevad otsused:

1. a)Kohustada K. I.i võõrandama talle kuuluv korteriomand aadressil Xxxxx x-xx, xxxxx. Otsuse poolt hääletas 11 omanikku, vastuhääletajaid ei olnud.
2. b)Anda K. I.i võõrandamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud alates korteriomandi võõrandamiskohustuse otsuse vastuvõtmisest. Otsuse poolt hääletas 11 omanikku, vastuhääletajaid ei olnud.
3. c)Volitada korteriühistu juhatust esitama maakohtusse hagiavaldus, kui korteriomanik ei täida vabatahtlikult üldkoosoleku otsust. Otsuse poolt hääletas 11 omanikku, vastuhääletajaid ei olnud. Koosolek andis

tjale I veel ka viimase võimaluse võlgnevus tasuda.

tja võlga üldkoosoleku poolt määratud 6. novembriks 2014 ei tasunud.

tja I ja

tja II ei ole hageja üldkoosoleku otsust, millega kohustati Xxxxx x-xx korteriomand võõrandama, täitnud. Käesoleva nõude esitamisel on üldkoosoleku kohustavast otsusest möödunud rohkem kui kümme kuud. Hageja taotleb kohustada K. I.i ja V. I.i võõrandama Pärnus Xxxxx xx x-xx asuv korteriomand ja jätta menetluskulud

tjate kanda Haginõude rahuldamisel palub hageja, et maakohus määraks otsuse resolutsioonis

tjatele tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks ning juhul, kui

tjad ei võõranda neile kuuluvat korteriomandit vabatahtlikult kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, võõrandada Pärnus Xxxxx xx x-xx (registriosa number xxxxxx) asuv korteriomand täitemenetluse korras.

TJATE VASTUS

tja I, K. I., 21.102015 kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta.

tja leiab, et tal ei ole võimalik lahkuda oma elamispinnalt. Peres elab alaealine poeg L. (sündinud xx xx xxxx), kes õpib xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx.

tja ei ole ühiselu reegleid rikkunud ega pahatahtlikult kommunaalmaksete tasumisega viivitanud.

tja II, V. I., kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on

tjale I edasiandmiseks vastu võtnud 06.10.2015 abikaasa K. I.. KOHTUISTUNG 02.12.2015 eelistungil ja sellele vahetult järgnenud kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde. Hageja selgitas, et väga pikka aega tasuvad

tjad korteriomandiga seotud makseid ühistule üksnes kohtulahendite saamisel, tegemist on väikese majaga,

tjate pideva võlgnevuse tõttu ei ole võimalik planeerida maja kordategemist ja selleks pangalaenu võtmist. Kohtuistungi ajaks oli

tjatel taas kogunenud võlgnevus ca 700 € ning pärast hagiavalduse kohtusse andmist on

tja suhtes tehtud ka uus maksekäsk. Üldkoosoleku otsuses näidatud ajaks

tjad ei tasunud võlga tähtaegselt ega kogu ulatuses, mingid maksed laekusid, kuid otsuse punkti 3 alapunkti d) ei 3 täidetud.

tjad ei ole ühelgi kuul arveid tähtaegselt tasunud. Hageja taotleb hagi rahuldada ja anda

tjatele vabatahtlikuks täitmiseks kolm kuud, korteriomandi selle tähtaja jooksul võõrandamata jätmise korral määrata korteriomand võõrandamine täitemenetluse korras.

tja I kohtuistungil võttis hagi aluseks oleva faktilised asjaolud omaks, kuid jäi esitatud vastuväidete juurde ja ei ole nõus kodu müüma.

tja I väitis, et kandis istungipäeva hommikul ühistule üle 220 €.

tja I kinnitusel on ta kõik arved kätte saanud, vastuväiteid arvete ega ühistu tegevuse kohta tal ei ole. Arvete tasumisega viivitamise tingivad

tja II probleemid palkade kätte saamisega xxxxxxx, firmal, kus abikaasa töötab, on pooleli vaidlus ametiühinguga palkade osas. 2014 oli abikaasa 5 kuud kodus tööta, ootas palka, oktoobris suri

tja II ema.

tja I ei ole ühistule enda pere makseraskustest teatanud, linnalt toetust ei ole taotlenud. Ühistu üldkoosolekul vastu võetud võõrandamisotsuses näidatud ajaks 06.11.2014

tja I tasus võlgnevuses suurema osa, arusaamatuse tõttu jäi tasumata ca 100 €, mille

tja I tasus paar päeva pärast tähtaega ning

tja I arvas, et sundmüük sel juhul ei käivitu.

tja II istungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Kohtukutse on V. I.ile kätte toimetatud abikaasa K. I.i kaudu.

tja I, K. I. teatas kohtule, et V. I. on xxxxxxx tööl, on istungist teadlik ja on nõus asja arutamisega tema osavõtuta. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus, uurinud igakülgselt kirjalikke tõendeid ja kuulanud menetlusosalised istungil ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 aluse kohus lahendab asja sisuliselt

tja II osavõtuta. V. I.i oli kohtukutses sellise võimaluse eest hoiatatud. V. I. ei ole kohut teavitanud mitteilmumisest ega selleks mõjuva põhjuse olemasolust, K. I. 02.12.2015 istungil teatas kohtule, et V. I. on nõus asja arutamisega tema osavõtuta. 2. Hageja taotleb korteriomandiseaduse (

) § 14 lg 2 alusel kohustada

tjaid võõrandama neile abikaasade ühisvarana kuuluv korteriomand, kuna korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud

tja I on olnud korduvalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivituses rohkem kui kolm kuud. 27.10.2014 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise hetkel oli

tja viivituses 14 arvestuskuu maksetega. 3. Asjas ei ole vaidlust hagi aluseks olevate põhiliste faktiliste asjaolude üle.

tja I võttis 02.12.2015 istungil hagi aluseks olevad asjaolud: Pärnus, aadressil Xxxxx x – xx asuv korteriomand on

tjate kui abikaasade ühisvara, korteriühistu Xxxxx x liikmete 27.10.2014 üldkoosoleku toimumise ajal oli

tja I viivituses 14 kuu majandamiskulude tasumisega, alates 2003.a on

tjalt I ühistu esitatud arvete tasumata jätmisest tulenev võlgnevus korduvalt kohtu kaudu välja mõistetud ning kohtuistungi toimumise ajaks oli

tjal I taas võlgnevus hageja ees.

tja leiab aga, et korteriomandi võõrandamiseks kohustamine ei ole põhjendatud, ta ole ühiselu reegleid rikkunud ning asja on võimalik lahendada kompromissiga. 4.

§ 14

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

§ 14

lg 2 punkti 1 kohaselt võib korteriomandi võõrandamisnõude esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata

§-s 11 loetletud kohustused.

§ 14

lg 2 punkti 2 järgi võib võõrandamisnõude esitada muu hulgas siis, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. 5. Hagiavaldusele lisatud käibeandmiku (lk 36) andmetest nähtuvalt

tjal I oli korteriühistu ees 2013.a septembrikuu alguses võlgnevus 532,10 €, septembrist 2013 – oktoobrikuuni 2014 esitati

tjale I arveid kokku summas 1304,22 €,

tjatelt laekus sellel perioodil kokku 685 € ning 2014.a oktoobrikuu seisuga

tja I võlgnes ühistule 1376,35 €. 14 kuu jooksul

tjad ei teinud ühelgi korral makseid sellises ulatuses, et tasutud oleks olnud koguvõlg, kõige väiksem võlasaldo kogu perioodi jooksul oli 676,95 €, mis ületab kuue kuu arvete summat. Esitatud 4 käibeandmiku ja

tja I omaksvõtuga on tõendatud, et

tjad on olnud korduvalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivituses rohkem kui kolm kuud ning haginõudega seotud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise hetkel oli

tja viivituses 14. arvestuskuu maksetega. Seega oli korteriühistu liikmeteks olevatel korteriomanikel

§ 14lg 2 punktis 2 sätestatud õiguslik alus nõuda korteriomandi võõrandamist.

6.

§ 14

lg 3 järgi otsustavad omanikud võõrandamisnõude häälteenamuse alusel.

§ 17

lg 1 näeb ette, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.

§ 19

lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamus üldkoosolekul osalejatest. Tulenevalt

§ 19

lg-st 4 ei olnud

tjal I tema korteri võõrandamise küsimuses hääleõigust. 7. Hagiavaldusele lisatud Korteriühistu Xxxxx x protokolli nr 2-1/18 ja sellele lisatud üldkoosolekust osavõtjate nimekirjast nähtuvalt 27.10.2015 üldkoosolekul osales 18 ühistu liikmest 12 ühistu liiget või hääleõiguslikku volitatud esindajat, puudus 6 ühistu liiget. Osalevate ühistuliikmete arv moodustas 66,67% korteriühistu liikmete arvust ning osalejatele kuulus 65,83% kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Protokolli punktis 3 sisalduvate,

tja K. I.i korteri võõrandamiseks kohustamisega seotud kolme otsustuse poolt on hääletanud 11 korteriomanikku ehk kõik üldkoosolekul osalenud korteriomanikud, kellel oli nende küsimuste otsustamisel hääleõigus.

tjate korteriomandi kaasomandiosa - 676/11410 mõttelist osa kinnistust – moodustab kaasomandiosast 5,92%, seega

tja I korteri võõrandamise nõude poolt hääletanud korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurus kokku oli 60,75% ehk üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Eeltoodust järelduvalt korteriühistu Xxxxx x üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning otsus

tja I kohustamiseks võõrandada talle kuuluv korteriomand on kehtivalt vastu võetud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-st 1 tulenevalt jõustus üldkoosoleku 27.10.2014 otsus selle vastuvõtmisest, kuna üldkoosolek ei otsustanud teisiti. Korteriühistu liikmed on kohustatud järgima ühistu põhikirja, juhtorganite otsuseid, samuti seadusest tulenevaid korteriomaniku kohustusi. 8. Korteriühistu otsus xxxxxx, Xxxxx x – xx asuva korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks on tehtud ainult kinnistusraamatusse kantud omaniku K. I.i suhtes. Kohus leiab, et ka

tja II, V. I., on kohustatud korteriühistu üldkoosoleku otsuseid täitma ja tegema korteriomandi võõrandamiseks vajalikke tahteavaldusi, mistõttu on hageja õigustatud esitama korteriomandi võõrandamise nõude mõlema

tja vastu. K. I. täiteasjas 172/2009/1014 kinnisasja arestimisel 06.11.2009 (arstimisakt toimikus lk 13 – 15) ja ka praeguses tsiviilasjas 02.12.2015 kohtuistungil kinnitas, et Xxxxx x-xx korteriomand on tema ja V. I.i abikaasade ühisomand. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 järgi ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 70 lg 6). AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. PKS § 31 lg-s 1 ja §-is 32 sätestatu kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitme - või ühepoolne tehing tühine. 5 9.

§ 13

lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 5 lg 5 järgi saaks ka siis, kui

tja II oleks ühisomanikuna kinnistusraamatusse kantud, olla korteriühistu liikmeks ainult üks abikaasadest. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt nt lahend 3-2-1-124-10) väljendanud seisukohta, et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Kohus leiab, et sellisest tõlgendusest saab lähtuda ka praegusel juhul, kus

tja II ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmine sõltub ainult

tjate endi tahtest ja vastavate avalduste tegemisest ning korteriomandil lasuvate majandamiskulude võlgnevuse tõttu on ühistu otsustanud nõuda korteriomandi võõrandamist. Seega vastutab ka

tja II korteriomandil lasuva võlgnevuse tekkimise ja selle tagajärgede eest, kuigi ühistu arved korteriomandiga seotud majandamiskulude tasumiseks on adresseeritud ainult kinnistusraamatusse kantud omaniku K. I.i nimele ja kohtulahenditega on võlgnevusi välja mõistetud samuti K. I.ilt.

tjad ei ole üldkoosoleku otsust täitnud ega enda korteriomandit võõrandanud. 10.

§ 14

lg 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, on KÜS § 2 lg-st 1 ja

§ 8

lg 1 teisest lausest tulenevalt õigustatud korteriomandi võõrandamise nõudega hagi kohtule esitama ka korteriühistu.

§ 14lg 6 järgi võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel.

Tulenevalt TMS § 14 lg-st 1 on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kohus nõustub hageja põhjendusega, et kuna abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kuid hageja ei saa eeldada, et

tja II on kohtuväliselt nõus ühisvara võõrandamiseks tahteavaldust andma, siis oli vajalik ja põhjendatud korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõude esitamine ka

tja II vastu. 11. Kohus nõustub hageja põhjendustega ka selles osas, et korteriomandi võõrandamise nõude kui äärmusliku abinõu kasutamine on

tjate suhtes põhjendatud.

tjad on pika perioodi vältel (alates 2002) rikkunud korteriomanikele seadusega pandud kohustusi. Kohtule esitatud käibeandmik ning K. I.i vastu esitatud nõuetes tehtud kohtuotsus ja 8 maksekäsku (lk 16 – 31) tõendavad hageja väiteid

tjate maksekäitumise kohta pika perioodi jooksul:

tjad on järjepidevalt võlgu.

tja I selgitused, et viivitused ühistu arvete tasumisel on tingitud

tja II probleemidest seoses palga kättesaamisega, ei veennud kohut.

tja I väited makseraskuste kohta on paljasõnalised. K. I. kohtuistungil kinnitas, et ei ole makseraskuste olemasolust teatanud ühistule ega ole taotlenud kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust. Mõistlikult ei saa eeldada, et

tja II probleemid palga kättesaamisel on kestnud üle viie aasta (hageja sõnul on

tjatel pidev võlgnevus alates 2002.aastast, kuid kohtule on tõendatud võlgnevuse olemasolu kõige varem 2009.a kohtuotsusega).

tjad ei ole kohtulahenditest järeldusi teinud ega enda käitumisstandardeid muutnud, kuigi võlgnevuse kohtus väljamõistmisega kaasnevad täiendavad rahalised kohustused menetluskulude tasumise näol. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kohustuste rikkumine kahjustab hagejat ja tema liikmeid, kelle arvelt on

tja omandiga seotud kohustusi täidetud.

tjate võlgnevuste tasumisele ja võlgade sissenõudmisele kuluvat ressurssi saaks kasutada kõigi ühistuliikmete huvides elamu heakorrastamiseks. 6 12. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi ja kohustab

tjaid võõrandama korteriomandi asukohaga Xxxxx x – xx xxxxxx , registriosa nr xxxxxx. Hageja taotlusel ja tuginedes TsMS § 365 lg-le 1 kohus annab

tjale korteriomandi vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja ning määrab, et kui

tjad otsust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei täida, tuleb korter võõrandada täitemenetluse korras. Arvestades

tjatel alaealise lapse olemasolu peab kohus põhjendatuks anda

tjatele korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 13. menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud

tja kanda. TsMS § 165 lg 1 alusel vastutavad

tjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kohus leiab, et menetluskulude teises proportsioonis jagamiseks ei anna alust

tja II istungilt puudumine. Hageja hagiavalduses taotles

tjatelt menetluskulude väljamõistmist summas 715 €, millest riigilõiv 300 € ja kulud õigusabile 7 tunni eest summas 415 € (sisaldab käibemaksu). 02.12.2015 kohtuistungi kulude kohta hageja esitas täiendavalt nimekirja kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 1 kohtu määratud tähtajaks. Hageja istungiga seotud menetluskulud on 305,40 €, millest õigusabikulud kokku 3,5 tunni eest summas 219 € ning transpordikulud marsruudil Tallinn Pärnu – Tallinn kokku 288 km eest määraga 0,30 € summas 86,40 €.

tja I kohtuistungil hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.

tjad kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud vastuväiteid ka hageja istungiga seotud menetluskuludele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav Urmas Mardi. Seega hagejal on õigus taotleda õigusabikulude hüvitamist. Kulude nimekirja kohaselt õigusabikulud koosnevad: nõudega seotud konsultatsioon kliendiga 1 tund (54 €), nõude koostamiseks KÜ dokumentidega tutvumine – 1,5 tundi (81 €), hagiavalduse koostamine 4,5 tundi (280 €), kohtuistungiks ettevalmistumine 2 tundi (84 €) ja osalemine istungil 1,5 tundi (135 €). Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja sisu ja keerukust ning kohtuistungi kestust on kohus seisukohal, et näidatud ajakulu kokku 10,5 tundi, mille hüvitamist hageja taotleb, on selles asjas vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja näidatud õigusabi tasu erinevad määrad erinevate toimingute eest on mõistlikud ja vastavuses sellega, kuivõrd toimingu tegemiseks on vaja õigusalasi eriteadmisi. Põhjendatud on transpordikulu sõitmiseks esindaja alalisest tegevuskohast kohtuistungile Pärnusse arvestades samas määras riigi õigusabi osutajale ettenähtuga 0,3 € / km. Hageja kohtuistungil kinnitas, et menetluskulude summa sisaldab käibemaksu. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning seega TsMS § 174 lg 10 kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda

tjatelt õigusabikuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 914,73 € (sh õigusabikulu 528,33 €, sõidukulu 86,40 €, riigilõiv 300 €), mis vastavalt kulude jaotusele jääb võrdselt kummagi

tja kanda. Heli Käpp Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ 7