Obsah (7)

§ 630§ 187§ 444§ 468§ 173§ 168§ 174

Tsiviilasi nr 2-15-13218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Marian Priks Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2015. a; Valga kohtumaja Tsiviilasja number

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Otsuse täiendamine Kohus täiendab kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks /tl 24/ ning kinnitanud seda ka kohtuistungil /tl 46/. Kohtuistungil kostja kinnitas, et ei soovi taotleda viivise vähendamisest ega esitada ühtegi muud taotlust /tl 46/. Eeltoodust lähtudes, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõike 3 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Seetõttu jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagist ja selle lisadest nähtub, et hageja on võlgnevuse tasumiseks kostja poole pöördunud ka kohtuväliselt, kuid tulutult /tl 1-2, 12, 13/. Kohus järeldab sellest, et kostja on andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus märgib, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 900 eurot ning õigusabikulu 350 eurot. Kohus leiab, et kulud on vajalikud ning põhjendatud. Seega tuleb menetluskulud, mis on kokku summas 1 250 eurot, kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik