Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjatele nende seaduslike esindajate kaudu Avaliku E-Toimiku (AET) kaudu KP 07.02.2019 ja SR 12.02.2019.
Kohtu põhjendused Kinnistusraamatu väljavõttest tulenevalt on xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xx xxx (kinnistuskonna registriosa nr xxxxxxx) asuva korteriomandi kaasomanikud alates 21.10.2014 kostja I ja kostja II, kes on alaealised. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg-st 1 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises. Asja materjalidest ei nähtu, et üks vanem oleks volitanud teist esindama. Seega esindavad alaealisi nende seaduslikud esindajad ja ühise hooldusõiguse puhul esindavad nad ühiselt. Hageja on esitanud kostjatele I ja II elamu majandamise eest kommunaalteenuste arveid perioodil 01.01.2015.a kuni 31.10.2018.a, kogusummas 4131,39. Kostjad kohustust täitnud ei ole. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KÜS) § 15 lg 2 järgi korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt ning sama seaduse § 2 2-18-18997 40 lg 1 järgi korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning sama seaduse § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjatel on tasumata nõuetekohaselt neile esitatud arved, rikkudes raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt nimetatud kohustuse täitmist. Kuna kostjad seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla 4131,39 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Praegusel juhul on kostjad kõnesoleva korteriomandi kaasomanikud, mistõttu vastutavad nad KÜS § 15 lg-st 2 tulenevalt kohustuste täitmise eest solidaarselt. Veel nõuab hageja perioodi 01.03.2015 - 31.12.2017 eest viivist 0,07% päevas kogusummas 1127,53 eurot ning perioodi 01.01.2018 - 30.11.2018 eest viivist 0,02% päevas kogusummas 241,30 eurot. Kuni 31.12.2017 kehtinud (KÜS) § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostjad ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostjate kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas kokku 1368,83 (1127,53 + 241,30) eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 425 eurot ja kulust õigusabile summas 240 eurot. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad täies ulatuses. 3 2-18-18997 /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.