) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (
Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (
Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda, mida näitab ka kostja enda poolt hagile lisatud avaldus. Pooltel ei ole ühiseid lapsi ega vaidlusi ühisvara osas ja elatakse teineteisest väga kaugel. Kostja on kinnitanud, et ta kavatseb jääda xxxxxxxxxxxxx pikemaks ajaks. Perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma registreeritud elukohta Eestis ja pooled ei ole sõlminud kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse kokkulepet (
). Kuna notar saaks abielu lahutada juhul, kui pooled sõlmivad eelmärgitud kokkuleppe isiklikult (
lg 2) ning kostja elab Eestist kaugel ja on põhjendatud, et ei saa Eestisse ilmuda, tuleb
Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole, samuti ei ole abieluvarast tulenevaid nõudeid. Pooled on kohtule suuliselt kinnitanud, et nõustuvad abielu lahutamisele kohalduva õiguse valikul Eesti õigusega, millega kohus loeb
Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.