Obsah (4)

§ 661§ 150§ 430§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-18-18529 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2019, Pärnu Tsiviilasi R.K., K

§ 661

lg 4 alusel Kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. II Lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-18529 menetlus. III Tagastada määruse jõustumisel R.K.’le viimase poolt 07.12.2018 ja 31.03.2019 maksetega (vastavalt 300 € ja 300 €) Rahandusministeeriumi kontole hagilt tasutud 600-eurosest riigilõivust pool summas 300,00 eurot (kolmsada eurot) R.K. pangakontole nr. XXXXXXXXXXXX, selgitusega: pool riigilõivu tagasi, 2-18-18529, K.. Lk 3 / 5 2-18-18529 IV Kohtumäärus kätte toimetada pooltele ja saata määrus peale jõustumist viivitamatuks täitmiseks kompromissi punktis 2.4.2. kokkulepitud õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sisse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa, kuna pooled on kokkuleppega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse (

§ 661lg 4).

Avalduse asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-18529, R.K., K.A., M.M. ja T.A. esitatud hagi M.L. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2. 19.12.2019 saabus kohtule avaliku e-toimiku kaudu poolte vahel 18.-19.12.2019 digitaalselt allkirjastatuna kompromissleping järgmistel asjaoludel: 2.
3. M.L.’le ja R.K.’le, K.A.’le, M.M.’ule ning T.A.’le kuulub kaasomanikena Xxxxxxxxxxxx hoonestamata N. kinnistu nr xxxxxxxxxxxx (katastriüksus 18802:003:0280, edaspidi nimetatud ka Kinnistu); b) N. kinnistust kuulub M.L.’le 1/2, R.K.’le kuulub 1/6, M.M.’ule 1/6, K.A.’le 1/8 ning ühisomanikele T.A.’ le ja K.A.le 1/24 mõttelist osa kinnistust. 2.
4. Hagejate primaarnõudeks on lõpetada kinnistu kaasomand, jättes nimetatud kinnisasja hagejate kaasomandisse ning kohustades hagejaid hüvitama kostjale tema kaasomandi ½ mõttelise osa kaotamise eest 16 000,- eurot; ja alternatiivnõudeks on lõpetada kaasomand Kinnistu avalikul enampakkumisel müümise ning saadud tulemi kaasomanike vahel jagamise kaudu. Kostja M.L. on avaldanud asja menetluse algusest peale, et soovib Kinnistu tervikuna jätmist tema ainuomandisse ning nõustub maksma Kinnistu hagejatest kaasomanikele nende kaasomandi mõtteliste osade võõrandamise eest õiglase hinna, mis kuuluks jagamisele hagejate vahel vastavalt nende omandiosade suurusele Kinnistust.
5. Eeltoodut arvesse võttes on pooled otsustanud pärast kohtus 11.11.2019 eelistungil toimunud läbirääkimisi lahendada käesoleva tsiviilasja vastastikuste järeleandmiste alusel kompromissilepinguga. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud hagist loobumise ja tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise kõigist õiguslikest tagajärgedest, s.h sellest, et kui hagiasja menetlus on lõpetatud kohtumäärusega, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, ning samuti sellest, et kompromissi saab üles öelda, tühistada või tugineda selle tühisusele või sellest taganeda või tunnistada see kehtetuks üksnes

§-s 430 sätestatud juhtudel. 4. Pooled taotlevad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-1818529 menetluse. Pooled välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise (

§ 661lg 4).

Hageja R.K. palub tagastada temale

§ 150lg 2 p 1 alusel pool hagilt tasutud riigilõivust, so 300,00 eurot.

Pooled paluvad Pärnu Maakohtul saata tsiviilasjas nr 2-18-18529 kompromissilepingut kinnitav jõustunud kohtumäärus viivitamatuks täitmiseks, s.o kompromissi punktis 2.4.

1. kokkulepitud õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja kompromissiga, leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, Lk 4 / 5 2-18-18529 kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. 6.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks Täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 7.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise puhul pooled oma menetluskulud ise, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Antud asjas on pooled menetluskulude osas kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja neid ei jaotata. 8. Kohus tegi kindlaks, et hageja R.K. tasus kahe osamaksega riigilõivu summas 600 eurot (07.12.2018 summas 300 € ja 31.03.2019 summas 300 €). Eeltoodu ja

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kompromissi sõlmimisel kohus tagastab tasutud riigilõivust pool summas 300 eurot hageja taotlusel tema kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik Lk 5 / 5