Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02. jaanuaril 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütl

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

1. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.11.2018 määrusega. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud kostja rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil Xxxxxxxxxxxx 27.11.2018, hagimaterjalid võttis vastu kostja ema J.M.. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2 2-18-17730 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Vastavalt TsMS § 322 lg-le 1, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte tema rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil Xxxxxxxxxxxx 27.11.
3. Hagimaterjalid võttis vastu kostja ema J.M.. Kohus loeb dokumendid kostjale kätte toimetatuks 27.11.
4. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
5. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
6. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on hagiavalduses esitatud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. a 250 eurot kuus ja 2019.a 270 eurot kuus.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega hagile muul viisil vastu vaielnud. 9. Vanem on kohustatud oma alaealist last

§ 97lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest, s.o 22.11.2018 igakuuliselt

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Selguse mõttes märgib kohus, et perioodi 22.11.2018 – 02.01.2019 eest moodustab väljamõistetav elatis 340 eurot (perioodi 22.11.2018 – 22.12.2018 eest 250 eurot, perioodi 23.12.2018 – 31.12.2018 3 2-18-17730 eest 72,58 eurot (s.o 250 eurot/31 päevaga*9 päeva) ja perioodi 01.01.2019 – 02.01.2019 eest 17,42 eurot (s.o 270 eurot/31 päevaga*2 päevaga). Menetluskulud 10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 4