2-18-17688/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-17688 Tsiviilasi A.K.’u hagi T.K.’u vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.K., isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx; elukoht Kostja T.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx
2. detsember 2018 , Pärnus Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A.K.’u hagi T.K.’u vastu.
4. Lahutada A.K.’u (isikukood xxxxxxxxxxx) ja T.K.’u (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuses xxxxxxxxxxx , abieluakt nr xxxxxxxxxxx.
5. Abielu lahutamise järel anda A.K.`ule tagasi abielueelne perekonnanimi „T.“.
6. Saata kohtuotsus 10 (kümne) päeva jooksul peale jõustumist Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 22.11.2018 esitas A.K. kohtule hagiavalduse T.K.’u vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnus xxxxxxxxxxx. Pooled elavad alates aprillist 2018 eraldi ja kostja ei ole nõus vabatahtlikult tulema lahutama, mistõttu hageja pöördub abielu lahutamiseks kohtusse. Kostja T.K. sai asja materjalid ja 07.12.2018 kohtukutse 17.12.2018 toimuvale kohtuistungile kätte kohtukordniku vahendusel isiklikult allkirja vastu 08.12.2018, kohtuistungile ei ilmunud, kohtule midagi ei vastanud. Tsiviilasi nr 2-18-17688 17.12.2018 kohtuistungil hageja jääb esitatud avalduse juurde ja palub asi ära lahendada ilma T.K.u osavõtuta, kuna hageja rääkis eelmine nädal temaga telefoni teel ja tal oli täiesti ükskõik, kas ta on abielus või mitte. Hageja selgitusel abielulised suhted lõppesid aprill 2018 ja sellest ajast elavad ka erinevatel aadressidel. Pooltel on 2 ühist alaealist last, kes elavad hageja juures ning jäävad edaspidi tema juurde elama. Leppimine ei ole võimalik, kuna kostja tarbib ohtralt alkoholi. Hageja soovib peale lahutust tagasi oma abielueelse perekonnanime T. Kohus peab võimalikuks asi lahendada kostja osavõtuta, kuna kostja on isiklikult allkirja vastu kutse kätte saanud, istungi ajast ning kohast teadlik. Mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ei ole teatanud ega ole kohtule kirjalikult midagi vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära hageja seletused, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei ole pooled ise selleks soovi avaldanud. Abielust on sündinud kaks last, xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx, kes elavad ja jäävad elama hageja juurde. Pooled on elanud lahus üle poole aasta, hageja leppida ei soovi, kuid kostja ei ole nõus abielu lahutama vabatahtlikult perekonnaseisuasutuses ning hageja on pöördunud hagiga kohtusse (alus PkS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõud abielu taastamiseks olukorras, kus kostja ise asja vastu huvi ei tunne. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on istungil taotlenud taastada tema abielueelne, mis on ka hageja sünnijärgne perekonnanimi - „T.“. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Hageja A.K.’u perekonnanimeks saab „T.“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks asjas on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 2