KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-16874 Tsiviilasi Os

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

1. Välja mõista K.-M. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 17.11.2015 IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud krediidikonto lepingust nr 2590769 tulenev põhivõlg 450,00 eurot, kontohaldustasu 47,76 eurot, intress 431,51 eurot, võla sissenõudmiskulu 25,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35,14 eurot, kokku 989,41 eurot.
2. Välja mõista K.-M. N.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 450,00 eurot) alates 08.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
3. Menetluskulud jäävad K.-M. N. kanda.
4. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 360,00 eurot (200 € hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 € hageja esindaja põhjendatud kulud), millest 354,64 eurot mõista K.-M. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.
5. Väljamõistetud menetluskuludelt on K.-M. N. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-18-16874 8. Toimetada kostjale K.-M. N.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415lg 1 p 1).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Osaühing Aktiva Finants esitas 09.11.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K.-M. N. vastu võlgnevuse 450,00 euro, kontohaldustasu 47,76 euro, intressi 431,51 euro, võla sissenõudmiskulude 40,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 35,14 euro nõudes. Lisaks 2

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 6.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja 3

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 9. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ 17.11.2015 sõlmitud krediidilepingust tulenevat rahalist kohustust kohaselt. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1131 lg 2 p 2, § 401 lg 1 ja

§ 367

alusel nõuda krediidilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist, st üleantud rahasumma tagasimaksmist ja intressi tasumist, sissenõudmiskulude hüvitamist, kontohaldustasude tasumist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. 10. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 40,00 eurot. Tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p 2 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, sh kõnedele vastamine ööpäevaringselt; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist, lisaks ei ole hageja nimetatud kulude reaalset kandmist millegagi tõendanud. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (20 € + 5 €) 25,00 eurot. 11.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 12. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 840 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 4

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 98,51 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 354,64 eurot kostja kanda ja 5,36 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 5