2-18-16557
lg 2 p-ga 2 pool hagilt tasutud riigilõivust samale kontole, kust lõiv oli tasutud. Menetluskulude kohta hageja midagi ei märgi. Kohus edastas taotluse 06.12.2019 kostjatele avaliku E-toimiku kaudu
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. 6. Menetluskuludest.
lg 1 alusel kohus määrab asjas menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 3-5 loetletud aluseid asjas ei esine, seega
7.
lg-st 1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
kohaselt loetakse menetluskuludeks kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud) ning kohtuvälised kulud.
sätestab, et kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud ning tulenevalt
lg 1 on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt
lg 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 8. Kohus, tutvunud kostja Stix KV OÜ menetluskulude taotlusega, vaadanud läbi asja materjalid, asub seisukohale, et kostja menetluskulude taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja on välja toonud lepingulise esindaja, Advokaadibüroo CLARUS vandeadvokaadi O. Sobko poolt osutatud toimingutena hagimaterjalidega tutvumise ja vastuse koostamise mahuga 3 tundi / 390 eurot ning kohtuistungiks ettevalmistumise 2 tundi / 260 eurot. Toimikust nähtuvalt on 10.12.2018 kostja Stix KV OÜ esitanud sisuliselt 1-leheküljelise kostja vastuse, mille on digitaalselt allkirjastanud kostja seaduslik esindaja Julia Serebrjan ning menetlusdokumendist ei nähtu, et kostjal Stix KV OÜ oleks olnud hagile vastamise ajal lepinguline esindaja. Kõik menetlusdokumendid (taotlus, määruskaebus jms) on koostatud ja allkirjastatud kostja enda juhatuse liikme poolt, samuti ei ole kostja üheski menetlusdokumendis viidanud, et temal on lepinguline esindaja. Ka kohus on suhelnud üksnes kostjaga, mitte tema advokaadiga. Tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et kostjat oleks enne 04.11.2019 toimuma pidanud kohtuistungit kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja kulude kandmine kostja vastuse osas pole olnud ettenähtav ka hagejale. Seega hagile vastuse koostamise kulu hüvitamisele ei kuulu. Selline on ka Riigikohtu praktika (vt nt RKL 3-2-1-80-11 p 23). Kuna menetlusosaline saab lepingulise esindaja võtta igal ajal, siis leiab kohus, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 04.11.2019 kl 11.00 kohtuistungiks valmistumise eest 2 tunni 3 2-18-16557 ulatuses vaatamata sellele, et istungit ei toimunud. Kuna hageja M. Priiman esitas taotluse esmaspäeval toimuma pidanud istungi edasilükkamiseks alles reedel 01.11.2019 kl 16:24, st vahetult enne tööpäeva lõppu, millele järgnes nädalavahetus, pidid istungiks ettevalmistumise toimingud olema selleks ajaks juba tehtud. Kostja esindaja tunnitasu 130 € käibemaksuta jääb mõistlikult alla Riigikohtu lahendites aktsepteeritud lepinguliste esindajate maksimaalse tasu määra (keskmiselt 120-140 € + km). Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja Stix KV OÜ kasuks põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna kulutused lepingulisele esindajale summas 260 eurot (2 x 130=260, käibemaksu ei lisandu). 9.
lg 2 p 2 alusel kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu pooles ulatuses, s.o summas 175 € hageja taotletud arveldusarvele. 10. Hagi tagamise tühistamisest.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, tuleb Pärnu Maakohtu 05.11.2018 määrusega käesolevas asjas kohaldatud ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 määrusega asendatud hagi tagamine tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.