järgi, st et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 1.
MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on IV`i hagi KK`i vastu elatise nõudes. 05.05.2017 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, millest lähtuvalt on pooled kokku leppinud elatise suuruses, maksmise viisis ja tähtaegades, paludes kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Pooled kinnitasid ja kohus ei tuvastanud vastupidist, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul teistsugune kokkulepe puudub.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.