← Eesti

2-17-4818/4

Obsah (5)§ 444§ 162§ 177§ 176§ 468

Tsiviilasi nr: 2-17-4818 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks 04. mai 2017, Pärnu tegemise aeg j

§ 444lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Mõista K. O.’lt (ik xxxxxxxxxxx) alaealise poja A. O. (ik xxxxxxxxxxx) kasuks välja igakuine elatusraha 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (alates 01.01.2017 kehtiv elatise miinimummäär 235 € kuus) alates hagi esitamisest 27.03.2017 kuni A. O. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.
  2. Välja mõista K. O.’lt elatusraha võlgnevus perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2017 – 26.03.2017 eest A. O. kasuks summas 667,08 € (kuussada kuuskümmend seitse eurot ja 08 senti) (so 2 kuud x 235€/kuus ja 26 päeva x 7,58 €/päevas)
  3. Välja mõistetud elatisest tuleb maha arvata summad, mis on hagejale makstud Pärnu Maakohtu 28.03.2017 määruse alusel hagi tagamise korras kostja poolt ja/või Sotsiaalkindlustusameti elatisabi määramise otsuse alusel, kuivõrd elatisabina makstud summade ulatuses läheb Perehüvitiste seaduse § 52 lg 3 alusel elatisenõue üle riigile (Sotsiaalkindlustusameti kaudu). 1

(2)Tsiviilasi nr: 2-17-4818
  1. Kostjal on õigus taotleda hagejalt maha arvata hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt Perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest pool ehk 50% (2017.a täistoetus lapse kohta mitte vähem kui 50 € kuus, kostjale langev osa seega mitte vähem kui 25 € kuus) (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-21-174-16 p 11 ja 14). Kostjal on õigus kohtuotsuse täitmiseks küsida Sotsiaalkindlustusameti Pensioniametilt andmeid hagejale makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste summade kohta.
  2. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (Perekonnaseaduse § 100 lg 4). Väljamõistetud elatusraha tasuda hageja seadusliku esindaja T. K.’a (isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele AS-s Swedbank EExxx hiljemalt selle kuu, mille eest elatist tasutakse,
  3. kuupäevaks, selgitus: A. elatis. 7.

§ 162

lg 1 alusel jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja K. O. kanda. 8. Tulenevalt

§ 177

lg 2 on hagejal õigus esitada

§ 176

kohane menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid menetluskulude kindlaksmääramiseks 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.