Obsah (10)

§ 371§ 423§ 363§ 173§ 138§ 144§ 168§ 165§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2018, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-4611 Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmi

§ 371

lg 2 p 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; Vastavalt sama paragrahvi teise lõike punktile 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ülaltoodud asjaoludel ja

§ 423lg 2 p 1 ja 2 alusel kostja palub jätta läbi vaatamata K.

M. L., K. L., T. L. ja P. L. hagi A. M. vastu kinnistusraamatusse eelmärke seadmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja nõusoleku kohtulahendiga asendamiseks. Hagi läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmise korral taotleb kostja jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hagejate kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kostja vastusega, analüüsinud süvenenumalt hagiavalduses esitatud asjaolusid ja nõuet, ning arvesse võttes ringkonnakohtu 01.08.2017 määruse põhjendusi, leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Kinnistusraamatusse eelmärke seadmiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõude rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama, et kostjal on sellise nõusoleku andmise kohustus. Eelmärke võib AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi kanda kinnistusraamatusse asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude (sh tulevase või tingimusliku nõude) tagamiseks. Seega saab ka korteriomandi omandamise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse iseenesest eelmärke kanda. Eelmärge kantakse AÕS § 631 lg 1 ning KRS § 34 lg 1, § 34¹ lg 1 ja § 34¹ lg 2 p 5 järgi kinnistusraamatusse üldjuhul kinnisasja omaniku avalduse alusel või vähemalt nõusolekul. Sellist nõusolekut võib aga KRS § 34¹ lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada jõustunud või viivitamata täidetav kohtulahend, millega on tuvastatud omaniku nõusoleku andmise kohustus (kohustatud teda eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõusolekut andma). Seega saab isik, kellel on korteriomandi omandamise nõue, nõuda korteriomandi omanikult oma nõude tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärke tegemiseks nõusolekut üksnes juhul, kui kinnisasja omanik on seadusest või lepingust tulenevalt kohustatud sellise nõusoleku andma. Seadus sellist kohustust aga ei sätesta. Seaduse alusel (sh pärimise või abikaasade varaühisuse korral) võib küll kinnisasja omand minna üle teisele isikule ja sellest tulenevalt võib senine kinnisasja omanik olla kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks, kuid sellises olukorras ei teki kinnistusraamatusse omanikuna kantud isikul kohustust anda nõusolekut omandiõiguse üleandmise tagamiseks eelmärke kandmiseks. See ei oleks ka vajalik ega eesmärgipärane, sest omandiõigus on seaduse alusel juba üle läinud, mis võib anda alust nõuda ka ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist KRS § 62¹ lg 1 p 2 järgi.
3. Praeguses asjas ei ole hagejad esile toonud, et kostja või tema õiguseellane (hagejate isa) oleks sõlminud hagejatega või nende õiguseellasega (hagejate emaga) lepingu, millest tuleneks kostja või hagejate isa kohustus anda eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõusolek. Hagejate väitel tulenes selline kohustus seadusest, kuid eeltoodu kohaselt ei ole kinnisasja omanikul seadusest tulenevalt sellist kohustust. Seega ei ole hagejad toonud hagis esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal oleks kohustus sellist nõusolekut anda. Eeltoodud põhjendustel on ringkonnakohus xx xx xxxx määruses hinnanud hagi õiguslikult perspektiivituks

§ 371lg 2 ja § 423 lg 2 tähenduses.

Maakohtul ei ole esitatud hagiavalduse põhjal võimalik asuda teistsugusele seisukohale. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 363

lg 1 punktist 2 tulenevalt tuleb hagi aluseks olevad asjaolud märkida hagiavalduses. 5 Tsiviilasi nr 2-17-4611 Hagejad ei ole väitnud ega hagis esile toonud seda, et hagis nimetatud korteriomand kuulus hagejate ema pärandvara hulka (sh hagejate emale või hageja vanemate ühisomandisse) ega selgitanud, millistel asjaoludel võiks korteriomand kuuluda nende ema pärandvara hulka. 19.01.2018 täiendavas avalduses hagejad toovad esile, et hagejate isa ostis Xxxxxx tn xxx-x Xxxxxx asuva korteriomandi hagejate ema pärandvara arvelt. Hagejad ei ole oma sellist järeldust millegigi põhjendanud. Samuti ei ole selgitanud, kuidas võimalik asjaolu, et hagejate isa soetas korteriomandi hagejate ema pärandvara arvelt, annab hagejatele õiguse nõuda endale korteriomandi ½ osa omandiõigust. Hagiavaldusele on tõendina lisatud tsiviilasjas x-xx-xxxx tehtud xx xx xxxx otsus, millest nähtuvalt hagejad sealses asjas tõid välja, et xxxx.a hagejate isa võõrandas hagejate nõusolekul E.J. L.le kuulunud kinnistu Xxxxxs, millest ½ kuulus pärimisõiguse alusel hagejatele ühiselt ja ½ abikaasade ühisvara osana L. M. L.le. Kinnistu võõrandamisel saadu arvelt L. M. L. soetas enda nimele korteriomandi Xxxxxxse xxxx.a. Seega ka hagile lisatud tõenditest nähtuvalt ei kuulunud Xxxxxx xxx-x korteriomand E.J. L. pärandvarasse. Samuti on kostja toonud kirjalikus vastuses ja määruskaebuses esile asjaolu, et hagejate isa omandas vaidlusaluse korteriomandi xx xx xxxx, s.o kaheksa aastat pärast hagejate ema surma, mida kinnitab ka elektrooniline kinnistusraamat.

1. Hagejad on hagiavalduses nõuet põhjendatud peamiselt Pärnu Maakohtu tsiviilasjas x-xx-xxxx tehtud xx xx xxxx otsuse põhjendustega, milles kohus leidis, et hagi pärandi eest rahalise hüvitise nõue ja alternatiivselt esitatud nõue kanda hagejad Xxxxxx xxx-x korteriomandi ½ mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse on ennatlikud. Kohus jättis need nõuded läbi vaatamata, märkides, et kõigepealt tuleb läbi viia vara jagamine E.J. L. ja L. M. L. pärijate vahel, pärandvara jagamisel selgub, millised esemed või mis summas raha kuulub hagejate ühisomandisse. Põhjendamata ja ilmselt ekslik on hagejate järeldus, et seega neil on kostja vastu E.J. L. pärimismenetluse järel Xxxxxx, Xxxxxx xxx-x asuva korteriomandi registriossa nr xxx-x ½ suuruse mõttelise osa ühisomanikena sissekandmise nõue.
2. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest võib aru saada, et hagejad pidasid hagi esitamisel silmas eesmärki saada L. M. L. pärijalt tagasi L. M. L. valdusesse jäänud E.J. L. pärandvara, mis kuulub hagejatele. Hagejad saavad nõuda enda omandisse konkreetseid varaesemeid üksnes juhul, kui need kuulusid hagejate vanemate omandisse hagejate ema surma ajal ning osas, mis vastab hagejatele kuuluvale omandiosa suurusele nende ema pärandvaras. Vaidlusalune korteriomand ei kuulunud hagejate ema pärandvarasse. Asjaolu, et hagejate isa on kostjale pärandanud korteriomandi, mis on soetatud hagejate ema pärandvara arvelt, võib anda hagejatele õiguse nõuda rahalist hüvitist, mitte vara omandiõiguse üleandmist. Seega võib hagejatel küll olla kostja vastu tulevikus tekkiv või tingimuslik nõue, kuid nõue on rahalise hüvitise saamiseks, mitte suunatud asjaõiguse omandamisele. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt märke saab eelmärkena kinnistusraamatusse kanda asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude tagamiseks. Hagejad täiendavas selgituses viitavad sellele, et kostja on L. M. L.lt pärinud ka kohustuse anda hagejatele välja nende emale kuulunud pärandiosa, ning et kostja teatud juhtudel vastutab selle kohustuste täitmise eest ka oma varaga, aga ka see ei anna hagejatele õiguslikku alust nõuda kostjalt tahteavaldust eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Hagejatel võib tulevikus tekkida õigus nõuda nende pärandiosa hüvitamiseks kostjale kuuluva korteriomandi müümist, kuid mitte korteriomandi ½ mõttelise osa omandiõiguse üleandmist. Seega hagiavalduses silmas peetud eesmärki ei ole hagejatel võimalik saavutada kostja vastu esitatud hagiga kinnistusraamatusse eelmärke seadmiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Kohtul oleks olnud alust jätta hagi

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Kuna kohus on hagi menetlusse võtnud, tuleb hagi jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

6. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 1386 Tsiviilasi nr 2-17-4611 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144

p 1).

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud alused menetluskulude jaotamiseks teistsugusel viisil selles asjas ei kohaldu. Seega jäävad kõik menetluskulud (sh kostja menetluskulud ja hagejate endi menetluskulud) hagejate kanda.

§ 165

lg-st 1 tuleneb, et kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus jätab menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. 7.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kuludeks lepingulise esindaja kulud 1045 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kostja menetluskulude nimekiri on hagejate esindajale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 15.10.2018. Hagejad ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Riigilõiv määruskaebuse esitamise vältimatu eeldusena on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti kohus leiab, et asja sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 11 tundi selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasumäär 95 eurot ei ületa kohtupraktikas tunnustatud määrasid. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega, kulude summa ei sisalda käibemaksu. Eeltoodu alusel kohus mõistab hagejatelt kostja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 1095 eurot võrdsetes osades, igalt hagejalt 273,75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 7