← Eesti

2-17-4499/13

Obsah (11)§ 405§ 436§ 438§ 367§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24. november 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtu

) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind arvestatuna põhinõudelt ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras

§ 405järgi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand Xxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxx. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist vastavalt hageja esitatud arvetele ajaperioodi eest 01.06.2014-28.02.2017 summas 1236 eurot ning lisaks sama perioodi eest arvestatud viivist summas 536.51 eurot ja alates 01.03.2017 jooksvat viivist. Antud asjas on tegemist võlgnevuse väljanõudmise vaidlusega, mis tuleb lahendada korteriühistuseaduse (KÜS) sätete alusel. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri 4

(7)Tsiviilasi nr 2-17-4499 kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja põhikirja punkt p.4.2.1 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid. Korteriühistu põhikirja p.4.2.
  1. kohaselt on korteriühistu liige muu hulgas kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse osutatud ja tarbitud teenuste maht. Hageja poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest ja 06.06.2017 esitatud arvestuse tabelitelt (sisaldavad nii põhivõla kui viiviste arvestust) nähtuvalt on kostja võlgnevus hageja ees seisuga 28.02.2017 summas 1236 eurot. Vastavalt hageja poolt esitatud arvetes märgitule tuleb kuu viimasel päeval koostatud kommunaalteenuste arved tasuda hiljemalt järgmise kuu
  2. kuupäevaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd hageja on kostjale arveid esitanud, milles on märgitud kohustuse täitmise tähtaeg, on nõue sissenõutavaks muutunud. Kostja on esitanud vastuväited, et ta on kõik arved tasunud, kuid kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on arveid tasunud mitmeid kuid hiljem või jätnud arved üldse tasumata. Näiteks on 2015.aasta aprillikuu eest esitatud arve nr 2015050 (tl 41, summa 239.56 EUR, maksetähtaeg 25.05.2015) tasutud alles 29.07.2015, sama aasta juuli arve nr 2015095 ja novembri arve nr 2015155 tasumist ei nähtu üldse. Kuigi kohus nõustub kostja vastuväitega puutuvalt VÕS § 88 lg 1 kohaldatavusse – võlgnikul on õigus määrata, millise kohustuse eest ta raha tasub, kui kohustusi on mitu – ja kostja on pangaülekannetel märkinud, millise arve eest summa tasutakse (või siis nt kogunenud võlgnevuse tasumine 15.02.2015 ja 26.02.2015 maksetega – tl 90 pöördel), ei muuda see mingil moel hageja nõudeid viiviste osas. Kui kostja tasub esitatud arvete eest regulaarselt hilinemisega ning hageja kohaldatav viivise määr ajas ei muutu, ei ole aritmeetiliselt vahet, kas viivist arvestatakse kogu tekkinud/olemasolevalt põhivõlalt või konkreetselt arvelt. Hageja esitatud viivise arvestuste tabelist (mis sisaldab ka arvete numbreid, tegelikke tasumise tähtaegu, maksetähtaegu) ei tulene, et viivist oleks arvestatud ka viiviselt, mis ei ole seaduse kohaselt lubatav. Tulenevalt KÜS § 7 lõikest 4 võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kõik hageja nõutavad summad on majandamiskulud KÜS viidatud sätete mõttes.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjal ei ole ühtegi seaduslikku alust majandamiskulude tasumata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hageja kostja võla kujunemist piisavalt selgitanud ning esitanud selle tõendamiseks kommunaalteenuste arved ja viiviste arvestuse tabelid. Kostja ei ole oma arvetel märgitud tarbitud vee, elektri ja prügi osas vastuväiteid esitanud, mittenõustumine haldustasu või remondifondiga (mis nähtub mh 28.09.2014 makselt) ei ole asjakohane vastuväide. Selleks on kostjal teised õiguskaitsevahendid, nagu nt ühistu koosolekute otsuste 5

(7)Tsiviilasi nr 2-17-4499 vaidlustamine, samuti on kostjal ühistu liikmena õigus nõuda üldkoosolekul dokumente, mis näitaksid, kuidas nimetatud tasu kasutatakse. Põhjendamatud on ka kostja väited viiviste võimaliku aegumise osas, sest asjas puudub vaidlus, et viiviste nõudmise aluseks on lisaks eelviidatud seadusesättele (KÜS § 7 lg 4) hageja 05.06.2014 otsus ning viiviseid on hakatud arvestama
  1. juunist
  2. Viiviste arvestuse tabelist see ka nähtub. Kuna hageja esitas haginõude märtsis 2017, ei saa selline nõue aegunud olla, sõltumata sellest, millist tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätet (kas § 146 või 154) kohaldada – aegunud saaks olla nõue, mille sissenõutavaks muutumisest on möödunud vähemalt kolm aastat. Kostja seisukoht, et tagantjärele viivisenõude esitamine ja/või selle koguneda laskmine on põhjendamatu, ei ole veenev, sest kostjale on viivisesumma avaldatud kõikidel arvetel, liiatigi on esitatud 02.12.2016 pöördumisest (tl 105) näha, et juba 11.04.2016 üldkoosolekul arutati kostja võlgnevuse küsimust ja koosolekul osales kostja esindaja. Kostjale pakuti maksegraafikut, samuti selgitati pöördumises võimalikke viivisenõudeid. Seega on nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud hageja nõuded põhivõla osas summas 1236 eurot ning viivise osas summas 563.51 eurot. Kostja on menetluses esitanud tasaarvestuse vastuväite põhjendusel, et kostjale on tekkinud hageja süül katuselekke tõttu kahju 4000 eurot, kuna hageja ei likvideerinud katusest vee läbijooksu kostja korteri kohal ja kostja korteri juures trepikojas. Kohtu hinnangul on kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olev kahjunõue hageja vastu täielikult sisustamata ja asjaolusid kinnitavate tõenditega tõendamata. Kostja tasaarvestuse avaldusest ei selgu, millal ja kuidas kostjale kahju tekkis, samuti mitte põhjuslik seos hageja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kostja esitatud fotod ega e-kirjavahetus on kahju olemasolu ja hageja hüvitamiskohustuse tõendamiseks ilmselgelt ebapiisavad. Arusaamatu on ka see, miks kostja hageja tegevusetuse osas juba aastaid tagasi midagi ette ei võtnud (e-kirjavahetus on aastatest 2012-2013), mh ei ole vaidlustanud ühistu otsuseid või esitanud nõudeid ühistu tegematajätmistest tulenevalt. Kui kostja on teinud kulutusi hageja kohustusi täites, siis tuleb neid ka tõendada, kuid käesoleval juhul ei ole selge, kas nõue tuleks esitada korteriühistu või teiste korteriomanike vastu, kuivõrd trepikoda on korteriomanike kaasomandis. Samuti on õige hageja vastuväide, et
  3. või 2013.aastal hageja tekitatud hüpoteetiline kahju kostjale (mis ei ole küll tõendatud) on nõudena tänaseks aegunud, sest TsÜS § 150 lg 1 kohaselt aegub selline nõue kolme aasta jooksul alates ajast, mil isik kahju tekkimisest teada sai. Käesoleval juhul on tekkinud kahjust kostja hagejat ekirjavahetuse kohaselt informeerinud juba 2012.aastal, kuid nõue esitati alles 01.08.2017 menetlusdokumendiga, ja seega aegunult, mille kohaldamist on hageja TsÜS § 143 alusel ka nõudnud. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on oma menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud, kostja oma sisulist seisukohta menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175lõikele 1, kui menetluskulude 6

(7)Tsiviilasi nr 2-17-4499 kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja palub menetluskulude nimekirjas (tl. 147, punkt 17 ja 18) kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1250 eurot, millest 1000 eurot moodustavad õigusabikulud ning 250 eurot riigilõiv. Õigusabikulu on esitatud OÜ Õigusbüroo Jelena Smorodina 21.03.2017 arve nr 12, 11.06.2017 arve nr 25 ja 30.10.2017 arve nr 52 alusel (tl 63, 149, 153). Kostjale on menetluskulude nimekiri kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses viidatud kulutus lepingulise esindaja osutatud õigusteenusele on põhjendatud ja vajalik summas 1000 eurot (käibemaksuta, kuna hageja esindaja ei ole käibemaksukohuslane). Kostja ei vaidle vastu hageja lepingulise esindaja poolt esiletoodud ajakulule menetluses osalemiseks kokku 10 tundi ega tunnitasule 100 EUR. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud õigusabi tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), kui ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus 11.04.2014 lahendis asjas nr 3-2-1-11-14 sisuliselt möönnud, arvestades inflatsiooni olemasolu ja hindade tõusu kui üldteada asjaolusid, et alates 2013.a võib mõistlikuks pidada ka advokaadi tunnitasu suurust 140 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodud kohtupraktikat arvestades saab kohtu hinnangul igal juhul põhjendatuks lugeda ka hageja esile toodud tunnihinda (100 eurot). Kostjalt kuulub ka väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 250 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb käesolevaga kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista hageja lepingulisele esindajale tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 1000 EUR ja riigilõiv 250 eurot, kokku 1250 eurot. Summa ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on

§ 174lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.