§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 1.10 .Menetlusosalised kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 1.11 .Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 1.12 .Menetlusosalised ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Menetlusosalised paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada 1 2-17-4488 kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 1.13 .
lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) tööpäevale. 2. Menetlusosalised taotlevad enda vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest seoses menetlusabi (sh riigi õigusabi) korras määratud ja määratavate menetluskuludega lähtudes kompromissi sõlmimisest, mida käsitleda mõjuva põhjusena
Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes
§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele.
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud, et poolte menetluskulud, jäävad poolte endi kanda. 4. Menetlusosalised on taotlenud enda vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest seoses menetlusabi (sh riigi õigusabi) korras määratud ja määratavate menetluskuludega lähtudes kompromissi sõlmimisest, mida käsitleda mõjuva põhjusena
Kostjale on Pärnu Maakohtu 25.05.2017 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada pooles ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulu. Pärnu Maakohtu 01.08.2017 määrusega rahuldas kohus vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa õigusabi tasu ja kulu taotluse täies ulatuses ja määras riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks 408 (nelisada kaheksa) eurot. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg-st 3 tulenevalt võib vaid riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. Praeguses asjas on pooled jõudnud küll kompromissini, kuid puuduvad tõendid riigi õigusabi saaja maksevõime olulise muutumise kohta. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kostja on siiski nõuet tunnistanud, kohustudes tasuma hagejale 649 eurot, mistõttu leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista riigi kasuks põhjendatud menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu pooles ulatuses s.o. summas 204 eurot. Menetluskulude tasumise kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (
5. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, st 87,50 euro tagastamist hagejale.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 87,50 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. R.M on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu 175 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud arveldusarvele. 6. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega kolme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.