← Eesti

2-17-4402/9

Obsah (7)§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuli 2017 Paide Tsiviilasja number 2-17-4402 Tsiviilasi MK hagi TK vastu elatise nõudes Hag

) § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). MK (hageja) on sündinud xx.xx.xxxx TO ja TK lapsena (tl 5). Hageja vanemad elavad eraldi. MK elab ema juures. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. 20.03.2017 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja elatis miinimumsummas ja seda tagasiulatuvalt alates 01.10.

  1. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole maksnud hageja ema pangakontole alates 01.10.2016 iga kuu hageja ülalpidamiseks elatist, st pole andnud hagejale ülalpidamist. Vaidlustamata asjaolu loeb kohus omaksvõetuks. Eeltuvastatu tähendab, et hageja on kostja alaealine laps, kellele kostja on kohustatud andma ülalpidamist. Hageja omakorda on õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 01.10.
  2. Kuna kostja alates 01.10.2016 vabatahtlikult hagejale ülalpidamist andnud ei ole ning ka kostja poolt kohtumenetluses avaldatud seisukohtadest nähtub, et kostja ei kavatse hagejale vabatahtlikult miinimummääras elatist anda, on hageja õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist kohtu kaudu.
  3. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Tsiviilasi nr 2-17-4402 2

(5)

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1.jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.jaanuarist 2017.a 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Eeltoodut arvestades elatise minimaalmäär perioodil 01.01.2016 - 31.12.2016 oli 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 on 235 eurot kuus. Hageja nõuabki kostjalt elatist seaduses sätestatud minimaalmääras. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei tule lapse seaduslikul esindajal lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Riigikohus on korduvalt (näit lahendi 3-2-1-174-16 p-s 13) märkinud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. 4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista miinimummääras elatis või sellest väiksem elatis. Hageja palus kostjalt välja mõista miinimummääras elatise. Kostja palus vähendada temalt väljamõistetavat elatist 0 euroni, kuna tema sissetulek ei võimalda hagejale üldse elatist anda, kahjustamata kostja enda hädavajalike vajaduste rahuldamist. Alternatiivselt palus kostja lapse tegelikust ülalpidamisvajadusest (kostja hinnangul 200 eurot) ja lapse ema suuremast sissetulekust lähtudes jagada vanemate ülalpidamiskohustus proportsionaalselt ning jätta kostja kanda 37,4 % hageja ülalpidamiskuludest ja hageja seadusliku esindaja kanda 62,6%, st kostja kanda 74,80 eurot. 5.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendis 3-2-1-174-16 (p 13) selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte ning leidnud, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri 2015 määrus nr 3-2-1119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.
  2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskulud 470 eurot kuus, sellest 70 eurot kulu eluasemele, 150 eurot toidule, 50 eurot transpordile, 15 eurot sidele, 10 eurot tervishoiule, 10 eurot hügieenitarvetele, 75 eurot riietele ja jalanõudele, 90 eurot muud vältimatud püsikulud. Kostja arvates on küsitav lapse ülalpidamise vajadus 470 eurot kuus. Kostja leidis, et hageja vajadusi on võimalik katta 200 euroga kuus, millele lisandub 50 eurone riigi poolt makstav lapsetoetus. Kohus on juba asunud seisukohale (p 3), et kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei tule lapse seaduslikul esindajal lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Riigikohuski on selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt lahend nr 3-2-1-174-16 p 13). Seega tuleb kostjal, kes taotleb miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmist, esitada oma taotlust põhistavad asjaolud ja neid asjaolusid ka tõendada. Arvestades, et kostja on oma vastuväidetes tuginenud ka eelmärgitud Riigikohtu lahendile, ei saa kohtu hinnangul lapse vajaduste kahtluse alla seadmisel olla kostjale tema tõendamiskoormus selgusetu. Kostja on lapse ülalpidamiskulude suuruse määratlemisel tuginenud peamiselt Riigikohtu 22.
  3. 2017 lahendile nr 3-2-1-174-
  4. Selles lahendis leidis Riigikohus, et kui korrigeerida Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt 2013 novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta 2013-2016 aastate tarbijahinnaindeksiga, on lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks 287 eurot, mis on tunduvalt väiksem kehtivast töötasu alammäärast. Tsiviilasi nr 2-17-4402 3

(5)Kohus on seisukohal, et kuna eelmärgitud 287 euro puhul on tegemist Eesti laste keskmise ülalpidamiskuluga, ei saa sellest lähtuda konkreetse lapse ülalpidamiskulu kindlaksmääramisel. Hageja ülalpidamise ulatuse tuvastamisel tuleb lähtuda hageja tegelikest vajadustest. Kostja on ka märkinud, et hageja ülalpidamiskulud 2017 septembrist seoses hageja kooliminekuga vähenevad (ca 70 eurot), kuna pole vaja enam maksta lasteaiamaksu ega toiduraha, koolilõunate eest ei tule aga tasuda. Kuna hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja 470 eurose ülalpidamiskulu hulka lasteaiakulusid üldse arvestatud, ei ole lasteaiamaksu ja toiduraha mahaarvamine hageja näidatud ülalpidamiskuludest kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja väitel viitab hageja näidatust väiksemale ülalpidamiskulule ka asjaolu, et hageja sai enne hakkama kostjalt saadud 100 eurose elatisega ning lapse emal ei olnud pretensioone elatise suuruse osas kuni ajani, mil kostja enam 100 eurot ei maksnud. Kohtu hinnangul ei kinnita eelmärgitud asjaolud, et hageja tegelikud vajadused on käesoleval ajal hagiavalduses näidatust väiksemad. Kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel sõlmiti kokkulepe hageja ülalpidamiseks 100 euro tasumiseks 2012.aastal. Eluliselt usutav on, et käesolevaks ajaks võivad hageja vajadused olla muutunud. Kostja ei ole selgitanud, millises osas on tema arvates hagiavalduses märgitud kulud ülepaisutatud. Seetõttu on kostja väited selles osas kontrollimatud. Eeltoodut kogumis arvestades loeb kohus tuvastatuks, et hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on 470 eurot. 7. Kostja on tuginenud ka asjaolule, et ta on täielikult töövõimetu. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 30.05.2016 otsusest nr xxxxxxx nähtuvalt on TK alates 30.05.2016 kuni 31.05.2018 püsivalt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 100% (tl 64). TK on tuvastatud ka sügav puue (tl 63). Nende asjaolude osas vaidlus puudub. Seega on kostja täielikult töövõimetu. See asjaolu on mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

8. Kostja on palunud temalt väljamõistetavat elatist vähendada 0 euroni põhjendusega, et tema kogu sissetulek kulub tema enda vältimatute kulude katmiseks. Kohus on seisukohal, et kostjalt väljamõistetava elatise vähendamine 0 euroni, st sisuliselt elatise andmise kohustusest vabastamine, ei ole õiguslikult põhjendatud. Seaduseandja mõte ei ole olnud vabastada alaealise lapse vanem täielikult elatise andmise kohustusest, vaid üksnes selle kohustuse ulatust vähendada.

§ 102

lg-te 1 ja 2 mõttest tulenevalt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enese tavalist ülalpidamist. Sel juhul peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt kostjal peale hageja teisi ülalpeetavaid ei ole (tl 8). Vastavalt pangatehingute väljavõttele sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt perioodil oktoober 2016 kuni märts 2017 pensioni 318.72 eurot ja sotsiaaltoetust 53.70 eurot (tl 36-51). Asjas puuduvad muud tõendid kostja varalise seisundi kohta. Sotsiaaltoetust summas 53.70 eurot kohus ei arvesta, kuna tegemist on toetusega kostjale, millele ei saa sissenõuet pöörata. Jagades kostja igakuise pensioni perioodil oktoober 2016 kuni märts 2017 (ca 318 eurot) kahega (1 laps ja kostja), jääb kostjale enda vajaduste katmiseks hagejaga võrdväärne summa, st 159 eurot (318:2=159). Kohus nõustub kostjaga, et osa hageja vajalikest ülalpidamiskuludest saab katta riikliku lapsetoetusega, mis 1.01.2017 jõustunud PHS § 17 lg 3 järgi on pere esimese lapse kohta 50 eurot. Rahvastikuregistri andmetel hageja seaduslikul esindajal (T.O) rohkem lapsi ei ole (tl 7). Asjaolusid arvestades peab kohus õiglaseks arvata lapsetoetus 50 eurot hageja ülalpidamiskulust maha mõlema vanema kohustuse osas võrdselt, so 25 euro ulatuses. Asjas ei ole kohus tuvastanud muid asjaolusid, mida saaks pidada

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks, mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista miinimummäärast väiksem elatis summas 134 (159 – 25) eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest (20.03.2017) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tsiviilasi nr 2-17-4402 4

(5)Sellises määras elatise väljamõistmisel jääb kostja kanda väiksem osa hageja ülalpidamiskuludest, kui hageja emal. Samas – arvestades et TO sissetulek on oluliselt suurem kui kostjal (tema töötasu perioodil oktoober 2016 kuni märts 2017 oli kokku 4568.45 eurot, st keskmiselt 761.40 eurot kuus – tl 72), on hageja ülalpidamiskulude kostjast suuremas osas hageja ema kanda jäämine kooskõlas

§ 105

lg-s 3 sätestatuga (vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev).

  1. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist muutuva suurusena lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära muutumisest. Kohus, arvestades asjaoludega, et kostja on täielikult töövõimetu ning et tema haigusest (sclerosis multiplex) tingituna ei ole tema töövõime taastumine ega kostja tööle asumine tõenäoline kogumis asjaoluga, et kohus mõistis kostjalt elatise välja miinimummäärast väiksemas ulatuses, ei ole kostjalt väljamõistetava elatise suuruse sidumine töötasu alammäära muutumisega põhjendatud. Hageja sellekohase taotluse jätab kohus rahuldamata.
  2. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 01.10.2016, st tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2016 – 19.03.2017 eest.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (lahend nr 3-2-1-35-16). Kostja on väitnud, et hagejale elatise andmine ei ole tema enese ülalpidamist kahjustamata üldse võimalik. Eelnevalt on kohus tuvastanud kostja kohustuse anda hagejale ülalpidamist alates 01.10.

  1. Kohus, arvestades kohtulahendi tegemise ajal kostja ülalpidamisvõimet (väikest sissetulekut, täielikku töövõimetust, puudest tulenevaid erivajadusi,) leiab, et kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine nii miinimummääras kui ka käesoleva otsuse punktis 8 väljamõistetud ulatuses, asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Arvestades tuvastatud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2016 kuni 19.03.2017 eest välja mõista elatis pool punktis 8 väljamõistetud elatisest (134 eurot), so 67 eurot kuus.
  2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, seoses hagi osalise rahuldamisega ning arvestades vaidluse sisu, peab kohus põhjendatuks jagada poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2018.a otsusega: RESOLUTSIOON
  3. Võtta vastu apellandi 27.02.2018 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed tõendid apellandi vajalike kulutuste tõendamiseks.
  4. Võtta vastu vastustaja 12.03.2018 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed tõendid nr 1-3 (ekraanitõmmised autopass.ee-st ja elisa.ee-st).
  5. Keelduda vastu võtmast vastustaja 12.03.2018 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed tõendid nr 4-12: elektri- ja kommunaalteenuste arved, vanaisa kinnitus, kontode väljavõtted, transporditšekid, kulutused toidule, riietele ja jalanõudele, spordiklubi leping, sideteenuste arved, mänguasjapoe makse. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist ei toimu. 5

(5)
  1. Pärnu Maakohtu 14.07.2017 otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi, mõistes elatise välja perioodi eest enne hagi esitamist 01.10.2016 kuni 19.03.2017 ja märtsikuu 2017 eest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi perioodi eest enne hagi esitamist rahuldamata ja mõista märtsikuu 2017 eest välja elatis 48.25 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
  3. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada hagi osaliselt; 2) Mõista TK välja elatis 48.25 eurot MK kasuks perioodi eest hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2017; 3) Mõista TK välja elatis 134 eurot kuus MK kasuks alates 01.04.2017 kuni MK täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx; 4) Jätta rahuldamata hagi elatise nõudes perioodi eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist; 5) TK peab resolutsiooni punktides 6.2 ja 6.3 väljamõistetud elatise tasuma TO`e arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „M elatis“; 6) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 7) Kummagi poole menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta vastava poole enda kanda.
  4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 6
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.