← Eesti

2-17-4201/7

Obsah (10)§ 405§ 436§ 438§ 367§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. mai 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaud

) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras

§ 405järgi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand Xxxxx x-xx, xxxxx, Pärnumaal. Hageja nõuab kostjalt haldusteenuse tasu ehk põhinõudena kokku 296.10 eurot ning viivist tasuseisuga 5.05.2017 18.72 eurot. Samuti nõuab hageja veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja palub nõude rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel ning kohus asub seisukohale, et hageja on õigesti oma nõude kvalifitseerinud. Nimelt on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 kohaselt käsundita asjaajamine olukord, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma, et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Käesoleval juhul seisneb hageja poolt osutatud käsundita asjaajamine eelkõige selles, et viimane osutas kostja korteriomandi heaks teenust, milleks puudus igasugune kohustus, kuivõrd poolte vahel puudub leping, mis kohustaks kostjat hageja kinnisvara haldama. Elamute haldamine, hooldamine, sanitaartehnilised tööd jms on hageja põhikirjajärgne kohustus (põhikirja p 1.3., tl 27). Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja neid kohustusi ka täitnud on, mh elamu suhtes, milles kostja korteriomandit omab ja elab. Käsundita asjaajamise koosseisu täitmiseks on täiendavalt tarvis realiseerida üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 sisalduvatest eeldustest. Relevantne on punkt 2, mille kohaselt on käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Riigikohus on leidnud tsiviilasja nr 3-2-1-33-13 lahendis punktis 13, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele. /.../ Kolleegiumi arvates laieneb sama põhimõte lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele. Seega on tuvastatud kostja tahe, mille kohaselt oli hageja tegevus tema tahtekohane. Lisaks oli soodustatu kogu asjaajamise perioodi vältel teadlik selle toimumisest ning nentis seda (viitab lepingule). VÕS § 1023 lg 2 kohaselt võib oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-17-4201 Kuni korteriühistu loomiseni kõnealuses elamus teostas haldustöid hageja, millist asjaolu kostja ei vaidlusta. Käesoleval juhul on hageja esitanudki kostjale igakuiselt arve ning hilisemalt ka korduvaid võlateatisi haldusteenuste eest. Kostja ainuke vastuväide on menetluse kestel olnud, et tema ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kortermajades ei olegi korteriomanikel võimalik üksinda (nö ühe korteriomandi kaupa) sõlmida lepinguid erinevate teenusepakkujatega (nt veevärk, prügivedu jne) ning lepingud tuleb sõlmida majaga tervikuna. Antud juhul on OÜ Sindi Majavalitsus võtnud enda peale lepingute sõlmimise korraldamise, lepingute täitmise järelevalve ning arveldamise küsimuse. Seega võib hageja nõuda kostjalt asjaajamise eest mõistlikku tasu. Hageja poolt esitatud hooldustasu summat 24.75 eurot kuus (arvestusega 0,4 EUR m2 kohta, nähtub arvetelt tl 16-22) saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, see pole ülemäärane. Ka ühistuga elamutes on hooldustasu/haldustasu kehtestamine ruutmeetripõhiselt tavapärane ja mõistlik tegevus. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus ehk kokku 296.10 eurot (sisaldab nii hooldustasu kui kommunaalteenuseid). Oluline on märkida ka seda, et kostja on kuni aprillini 2016 hooldustasu aktsepteerinud, misjärel otsustanud seda (ja ka teiste teenuste eest) mitte tasuda. VÕS § 113 lg 1 alusel on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt viivis alates 31.05.2016 kuni 5.05.2017 summas 18.72 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 6.05.2017 kuni põhinõude (296.10 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. korral Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175

lõikele 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, 4

(5)Tsiviilasi nr 2-17-4201 menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja palub menetluskulude nimekirjas (tl 62-63) hagejalt välja mõista menetluskulud summas 848 eurot. Tegemist on kostja lepingulise esindaja ajakuluga nii menetlusdokumentide koostamisele, ettevalmistamisele kui kliendiga suhtlemisele summas 773 eurot, samuti on hageja tasunud riigilõivu 75 eurot. Tunnihinnaks õigusabi osutamise osas on 60 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid hageja on käibemaksukohuslane ja seega on kulud esitatud käibemaksuta. Hageja esindaja on välja toonud asjas õigusabi osutamisega seotud tegevused kokku 12 tundi 53 minutit. Mis puutub riigilõivu väljamõistmist, siis see on igati põhjendatud ja vajalik, sest riigilõivu tasumine oli eelduseks kohtusse pöördumisele. Ka advokaadi tunnihind on mõistlik, kohtupraktikas on peetud asjakohaseks ka vähemalt 2 korda kõrgemat tunnitasu. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele esitanud. Kohus leiab, et hageja märgitud ajakulu on mõnes osas ülepaisutatud, tegemist ei ole keeruka ega mahuka õigusvaidlusega, istungeid asjas ei ole peetud. Hageja esitatud tegevuste lehel (tl 65) märgitud tegevused on küll vajalikud, kuid kohus peab õigeks esitatud dokumentide mahtu ja asja sisu arvestades vähendada põhjendatud ajakulu esialgse materjalidega tutvumise osas 56 minutilt 30-le, hagiavalduse koostamisega seotud toimingute osas 6 tunnilt 8 minutilt 3 tunnile ja lõplike seisukohtade koostamise osas 2 tunnilt 41 minutilt 1 tunnile 30 minutile. Muus osas on tegevuste loetelus märgitud ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Seega vähendab kohus hageja esindaja tegevuste ajakulu 4 tunni 45 minuti võrra 8 tunnile 8 minutile ehk 488 eurole. Eelneva põhjal peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 563 eurot (488 + 75) ning mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.