) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
Vastavalt
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand Xxxxx x-xx, xxxxx, Pärnumaal. Hageja nõuab kostjalt haldusteenuse tasu ehk põhinõudena kokku 296.10 eurot ning viivist tasuseisuga 5.05.2017 18.72 eurot. Samuti nõuab hageja veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja palub nõude rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel ning kohus asub seisukohale, et hageja on õigesti oma nõude kvalifitseerinud. Nimelt on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 kohaselt käsundita asjaajamine olukord, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma, et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Käesoleval juhul seisneb hageja poolt osutatud käsundita asjaajamine eelkõige selles, et viimane osutas kostja korteriomandi heaks teenust, milleks puudus igasugune kohustus, kuivõrd poolte vahel puudub leping, mis kohustaks kostjat hageja kinnisvara haldama. Elamute haldamine, hooldamine, sanitaartehnilised tööd jms on hageja põhikirjajärgne kohustus (põhikirja p 1.3., tl 27). Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja neid kohustusi ka täitnud on, mh elamu suhtes, milles kostja korteriomandit omab ja elab. Käsundita asjaajamise koosseisu täitmiseks on täiendavalt tarvis realiseerida üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 sisalduvatest eeldustest. Relevantne on punkt 2, mille kohaselt on käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Riigikohus on leidnud tsiviilasja nr 3-2-1-33-13 lahendis punktis 13, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele. /.../ Kolleegiumi arvates laieneb sama põhimõte lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele. Seega on tuvastatud kostja tahe, mille kohaselt oli hageja tegevus tema tahtekohane. Lisaks oli soodustatu kogu asjaajamise perioodi vältel teadlik selle toimumisest ning nentis seda (viitab lepingule). VÕS § 1023 lg 2 kohaselt võib oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. 3
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 6.05.2017 kuni põhinõude (296.10 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud
lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. korral Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (
) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt
lõikele 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.