2-17-4135/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Tsiviilasja number 2-17-4135 Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Pärnu Tsiviilasi A.D. hagi S.D. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.D., isikukood xxxxxxxxxxx, eluoht Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja D.Š., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja S.D., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Jätta A.D. (seaduslik esindaja D.Š.) hagi S.D. vastu elatise suurendamiseks menetlusse võtmata ja tagastada hagiavaldus koos lisadega esitajale.
3. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Alaealise A.D. nimel on tema ema D.Š. esitanud kohtule 16.03.2017 hagiavalduse, milles palub suurendada S.D.lt lapsele
4. a kohtuotsusega väljamõistetud elatist Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määrani ning palub mõista S.D.lt välja A.D. kasuks igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, kuid mitte vähem kui 235 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni A.D. täisealiseks saamiseni. Hagiavaldusele oli lisatud koopia sünnitunnistusest, Pärnu Maakohtu 09.10.2015 kohtuotusus ja Harju Maakohtu 09.03.2007 kohtumäärus. Tsiviilasjas nr 2-15-10561 Pärnu Maakohtu poolt 09.05.2015 tehtud kohtuotsuse kontrollimisel on kohtule selgunud, et kohtuotsusega rahuldas kohus A.D. hagi ja muutis Harju Maakohtu 09.03.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-36136 S.D.lt väljamõistetud elatise suurust. Kohus mõistis S.D.lt välja elatise lapse A.D. (sündinud xxxxxxxxxxx. a) ülalpidamiseks alates 14.07.
5. a igakuiselt 195 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 19.05.
6. a. 09.10.2015 kohtuotsus on pooltele seaduse kohaselt kätte toimetatud ja jõustunud 23.01.
7. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused 2-17-4135 Vastavalt TsMS § 371 lõike 1 punktile 4 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et käesolevat hagiavaldust ei saa menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse korras, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel olnud asi sama eseme kohta samal alusel ja kohus on juba rahuldanud sama hagi, s.o elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras. 09.10.2015 kohtuotsuses on küll elatis kostjalt hageja kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja mõistetud kindla summana 195 eurot kuus, kuid kohtuotsuses on kindlaks määratud, et elatis ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummäär. Seega on elatis kostjalt välja mõistetud täpselt samas ulatuses, mida hageja nõuab käesolevaga esitatud hagis. Esitatud nõude kohta on olemas täitedokumendina kehtiv kohtulahend, s.o Pärnu Maakohtu 09.10.2015 tehtud ja 23.01.2016 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1510561, mille täitmiseks on hageja esindajal D.Š.l võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kui S.D. keeldub vabatahtlikult maksmast perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud suuruses elatist (
8. a oli elatise miinimummäär 215 eurot kuus ja alates 01.01.
9. a on elatise miinimummäär 235 eurot kuus). Seega on välistatud sellise nõudega uus kohtusse pöördumine. Kohtusse saab hageja pöörduda üksnes juhul, kui ta vajab ülalpidamiseks miinimummäärast suuremat elatist, kuid siis tuleb lisada ka põhjendus ja tõendid, mis kinnitavad, et lapse jaoks kulub ühes kuus rohkem kui miinimumpalga ulatuses (s.t
10. a rohkem kui 470 eurot kuus, millest kumbki vanem peab kandma pool). Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale, kuna samade poolte vahel sama eseme ja alusega asjas on olemas jõustunud kohtulahend, mida hageja saab täitmisele pöörata kohtutäituri juures täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tagastab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral avalduse koos lisadega määrusega, milles märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtule teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2