) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: vaidlusalune rõdu/tuulekoja katus jääb edasi kostja ainukasutusse, kostja kohustub kasutama rõdu heaperemehelikult ja kõigi kaasomanike õigustatud huvisid arvestades, tagab tuleohutuse, hageja kinnistule kahjulike mõjutuste lähtumise kostja kasutuses olevalt rõdult; paigaldab rõdu piirdel katte nii, et sellelt ei jookseks sadeveed vihmaveerennist mööda; võimaldab hagejal vajadusel rõdu kaudu pääseda hageja korteriomandi katuse ja korstna juurde hooldus- ja remonditööde tegemiseks; hageja tasub pärast istungit päeva jooksul kostjale menetluskulude katteks 1500 eurot. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse määrusega lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde ning kokkuleppel välistasid kokkuleppe kinnitamise määruse peale edasikaebamise õiguse. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et 2
lg 8).
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja tasub kostjale menetluskulude katteks 1500 eurot ja ülejäänud kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Hageja taotleb riigilõivu osalist tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtutoimiku andmetel tasus DAS Õigusabikulude Kindlustuse AS hageja eest 09.03.2017 riigilõivu 300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, tuleb tasutud riigilõivust pool ehk 150 eurot hagejale tagastada vastavalt tema taotlusele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.