Obsah (6)

§ 99§ 100§ 101§ 102§ 96§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Istungisekretär Sibille Jüring juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Lisaks arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel kooskõlas

§-dega 102 ja 104 ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundiga.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 100

lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem täidab ülalpidamiskohustust muul viisil. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2017 kehtiva töötasu kuupalga alammäära 470 € järgi on elatise miinimum 235 € kuus .

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus on ka selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

§ 102

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Sellisesse olukorda sattunud vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. 5. Kompromissmäärusega kokkulepitud elatise vähendamise nõue. Nähtuvalt kohtu poolt asja juurde võetud Pärnu Maakohtu 25.04.2016 määruse resolutsiooni punktist 2 tsiviilasjas nr 2-162807 (tlk. 86-87, jõustunud poolte edasikaebeõiguse välistamisega 26.04.2016) on pooled sõlminud kompromissi, millega hageja A. on kohustunud maksma laste B., sündinud xxxxxxxxxx.a.; C., sündinud xxxxxxxxxx.a.; D., sündinud xxxxxxxxxx.a., ja E., sündinud xxxxxxxxxx.a., ülalpidamiseks elatist igakuiselt igale lapsele summas 215 eurot alates 01.04.2016.a, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära igale lapsele iga kuu 29.ks kuupäevaks laste B., C., D. ja E. täisealiseks saamiseni F. arveldusarvele XXXXXXXXXX selgitusega „elatis“. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hiljemalt alates 24.01.2017 elab üks lastest, 15-aastane E. mitte F.i, vaid A.’i juures. Esitatud hagis A. palub vähendada kompromissiga võetud kohustust aga mitte üksnes E.’ile makstava elatise võrra, vaid lugeda E.’i ülalpidamisekohustuse täieliku täitmisega kaetuks A.’i ülalpidamise kohustus D.’i ees, ning kohustada hagejat maksma elatist kahele nooremale lapsele – B. ja C.’ile kokku summas 470 eurot. Hageja leiab, et kuna kummagi vanema juures elab üks laps ja sellega on kohustused vastastiku võrdsed, siis peab elatist mksma üknses ülejäänud laste eest, muid aluseid, sh

§-s 102 tulenevaid (töövõimetus, teised lapsed vms) hageja elatise vähendamiseks esile ei toonud. 6. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. TsMS § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi juhul, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt 4 2-17-3761 muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Kohus nõustub kostjate esindajaga selles, et 25.04.2016 kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks kolme kostja, so D.’i, B.’i ja C.’i puhul ei ole hageja nõudel õiguslikku alust, kuna

§ 96

, 97-101 sätestatud ülalpidamise kohustuse täitmise eeldused püsivad - lapsed elavad jätkuvalt ema juures ja pooltel ei ole vaidlust

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras kokkulepitud elatise suuruse üle.

Elatise suurust saab aga muuta, täpsemalt hageja 25.04.2016 jõustunud kohtumääruse kui kehtiva täitedokumendi alusel tekkinud elatise kohustuse täitmisest vabastada kostja E.’i suhtes, kuna E.’i puhul on tänaseks asjaolud võrreldes 25.04.2016 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ja laps elama asumisega hageja juurde on

§ 97

lg 1 ja § 100 lg 2 nimetatud eeldused A.’ilt E.’i kasuks elatise nõudmiseks ära langenud. Seega saab käesoleval juhul hageja nõuda kostja E.’ilt kohtulahendiga kindlaks määratud elatise suuruse muutmist alates hagi esitamisest, so alates 09.03.

1. Kui elatise tasumise osas on sõlmitud kohtulik kompromiss nagu antud juhul, siis on sarnases olukorras Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 öelnud järgmist: Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma.
2. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on võimalik E.’ile täieliku ülalpidamise tagamisega lugeda kaetuks hageja kohustus D.’i ülalpidamiseks. Kostjate esindajal on sellisele tasaarvestusele peamiselt 2 vastuväidet: 1) hageja ei kanna E.e ülalpidamiskulusid täielikult ja üksi, vaid lapse ema F. osaleb samuti igakuiselt lapse ülalpidamises vastavalt vajadusele söögiraha, huvitegevuseks vajalike summade jms andmisega; 2) E.e ja D. ülalpidamise kulud ei ole võrdsed, kuna E. on
3. eluaastast alates puudega ning tema kulud võivad olla suuremad, samuti ei ole hageja põhjendanud, miks peaks just D.’i , mitte mõne teise lapse ülalpidamiskulud E.e ülalpidamiskuludega tasaarvestama. Kumbki pool ei too välja tema juures elava laste konkreetset igakuiste kulude arvestust, kuid F. on tõendanud (tlk 29-47), et ta on kandnud ka alates E.e isa juurde elama asumisest, so peale 24.01.2017 olulisel määral E.e ülalpidamise kulusid, sh mobiilside arved ca 10 € kuus, söögiraha igakuiselt 80 €, lapse huviringide õppemaksud ja kulu (Pärnu Spordikoolis malering märts-aprill 2017 86 €, sõudmine märts-aprill 2017 summas 129 €, Jana Trink Erakooli löökpilli eriala õppemaks märtsis 2017 summas 126 € jne), millega on tuvastatud, et E.’i ülalpidamine ei ole täielikult hageja peal ning seda ei saa lugeda üks-ühele kaetuks F.’i juures elava lapse täieliku ülalpidamise kuluga. Kohus leiab ka, et hageja taotletud viisil ülalpidamise kohustuste ühepoolselt tasaarvestamine ei ole õiguslikult lubatav ega seaduslik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada: ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Samuti kuni 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 72 järgi ei olnud lubatud elatise tasaarvestus ja tagasinõudmine. Kuna VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada, ei ole oluline antud asjas tuvastada ka vastastikku nõuete suurust. Antud juhul hageja taotletud viisil tema ülalpidamiskohustuse piiramine D.’i suhtes ülaalpidamiskohustuste vastastikuse tasaarvestuse korras oleks ebamõistlik ja teist vanemat ei saa 5 2-17-3761 sundida D. ülalpidamiskohustust üksinda täitma. Hagejal E.’i seadusliku esindajana oleks õigus nõuda

§ 96

ja 97 alusel ülalpidamiskohustuse täitmist vanemalt, kes lapsega koos ei ela ehk F.’ilt ning juhul, kui kõigi laste ülalpidamise kohustuste suurused on tuvastatud ja konkreetselt teada, siis välistatud ei ole poolte kokkulepped kohustuste täitmisel, so elatise summade vastastikuse väljamaksmise osas, st kui pooled leiavad, et nende vastastikused kohustused mingis ulautses kattuvad ja lihtsam on nende rahaline tasaarvestamine, saavad nad kokkuleppida, et loevad kohustused kaetuks ja summasid oma kontole ei küsi. Seega kohus jätab rahuldamata hageja nõude tema poolt E.’i täieliku ülalpidamise tasaarvestamisega D.’i suhtes ülalpidamiskohustuse täitmisega. 8. Kohus leiab, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt ja ühe kostja suhtes ning kolme kostja suhtes jäetakse rahuldamata, siis käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohtule teadaolevalt on asjas tekkinud menetluskuludeks hageja kulutused lepingulise esindajale, kostjal lepingulist esindajat menetluses ei olnud, hagi ise on riigilõivuvaba RLvS § 22 lg 1 alusel. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 6