) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017. a 235 eurot).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (
lg 2).
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on andnud kostjale võimaluse tõendada asjaolusid, et tal on alused elatise maksmiseks alla hageja poolt taotletud määra. Kostja seda teinud ei ole. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid alates hagi esitamisest lapsele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta töötab ja teenib töötasu. Seega on kostjal olemas vahendid lapsele elatise maksmiseks. Kostja on küll selgitanud, et kogu hagis käsitletava perioodi vältel ei ole ta olnud täistööajaga tööl ja käesoleval ajal töötab töövõtulepingu alusel, mis tähendab ebaühtlast töögraafikut, töötasu alla miinimumpalga, kuid kohtu nõutud pangakonto väljavõtteid kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus on teinud Maksu- ja Tolliametile järelepärimise A.S.’i sissetulekute kohta ning vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatisele oli A.S.’i keskmine netosissetulek 2016. a-l 1536,23 eurot kuus ja perioodil 01.01.2017 – 31.03.2017. a 1197,23 eurot kuus. Kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostja on vastuses hagile märkinud, et tal on püsiv tervisehäire (xxxxxxxxxxx), mille tõttu ta ei saa täistööajaga tööl käia, kuid kohtu nõudmisel ei ole ta esitanud kohtule oma töövõimetust tõendavaid dokumente. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud
Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused.
alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2016 kuni 07.03.2017 eest elatisraha võlgnevuse tasumise osas 79,25 eurot kuus ning selle perioodi eest elatisraha võlgnevuses summas 255,60 eurot. Seega on põhjendatud ka elatise nõue enne hagi esitamist, s.o alates 01.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.