2-17-3702/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-17-3702 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

1. mai 2017.a. Pärnu kohtumaja G. A. hagiavaldus S. M. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G. A., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx xxxx xx-x, xxxxx xxxxx Hageja seaduslik esindaja: E. A., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx xxx xx-x, xxxxx xxxxx; e-post: xxx Kostja: S. M., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx xx-x, xxxxx; e-post: xxx Kohtuistung 04.04.2017.a., 03.05.2017.a. määratud kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4. G. A. esitas 08.03.2017.a (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtusse hagiavalduse S. M.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ning igakuise elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja sündis E.A. ja S. M.i suhtest, kuid hageja vanemate suhted lõppesid E. A.i raseduse alguses. Hageja isa (kostja) ei ole nõustunud hageja suhtes isadust omaks võtma. Kostja on teadlik, et hageja on tema laps. Hageja ema on pöördunud korduvalt kostja poole hageja suhtes isaduse omalcsvöttnises ning kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja suhtes, kuid kostja ei ole nõustunud vabatahtlikult isadust omaks võtma ega hagejat ülal pidama. Alates 21.02.2017 ei ole kostja enam hageja ema pöördumistele reageerinud ega helistamistele vastanud. Seega, kuigi kostja teab, et hageja on tema laps, ei ole kostja nõustunud vaatamata korduvatele pöördumistele 2-17-3702 vabatahtlikult isadust hageja suhtes omaks võtma ning hageja põlvnemine kostjast tuleb tuvastada kohtu kaudu. Hageja palub kohtul tuvastada enda põlvnemise kostjast. Samuti palub kohtul mõista S. M.'ilt ( ik: xxxxxxxxxxx) välja G. A.'i (ik: xxxxxxxxxxx) kasuks välja igakuine elatis suuruses, mis on pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid mitte vähem kui 235 eurot kuus, alates hageja sünnist kuni G. A.'i täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUS
5. 27.03.2017.a. on kostja esitanud vastuväited, mille järgi ta ei ole lapse isaks ja teiseks, kostja ei ole nõus elatist maksma, sest tal oli lapse emaga kokkulepe, et ta ei tasu elatist. MENETLUSE KÄIK
6. 09.03.2017.a. võttis Pärnu maakohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 13.07.2017.a. määras kohus eelistungi. 04.04.2017.a. toimunud eelistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses nimetatu juurde ja palus hagi rahuldada. 10.04.2017.a. määras kohus DNA-ekspertiisi põlvemise tuvastamiseks. 03.05.2017.a. määras kohus kirjaliku menetluse võimaldades menetlusosalistel Maakohtule avaldusi ja seisukohti kuni 17.05.2017.a. esitada Pärnu KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.
8. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 alusel otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama. Sama seaduse § 84 lg 1 alusel on mees lapse isa, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes mh on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohtule esitatud hageja G. A. sünnitunnistusest xx-xxxx/xxx ei nähtu kannet hageja isa kohta. 02.05.2017.a. kohtule laekunud DNA-ekspertiisist nähtub, et S. M. ei saa olla G. A.i bioloogiline isa ja kostja ei ole isadust omaks võtnud. Seega, kostjal S. M.il ei ole hageja G. A.i ülalpidamise kohustust ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagihind
9. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2115 eurot. Menetluskulud
10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirju. Hageja menetluskuluks on teadaolevat ekspertiisikulu summas 171 eurot, kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma 2 2-17-3702 menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 3