← Eesti

2-15-12889/27

Obsah (11)§ 150§ 428§ 429§ 431§ 432§ 139§ 128§ 173§ 168§ 162§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12889 Tsiviilasi Menetlustoiming A.R.`i h

§ 150lg 8) ASJAOLUD Tartu Maakohtu Valga kohtumajale saabus 30.08.2015.

a A.R.`i hagiavaldus E.K.`i vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes (menetlusse võetud 14.09.

  1. a). 11.01.
  2. saabus kohtule hageja ja kostja ühine avaldus hagist loobumiseks, millega taotletakse lõpetada tsiviilasja menetlus ning tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. KOHTU PÕHJENDUS
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 429 lg 3 järgi tuleb loobumisavaldusest kostjale teada anda ning küsida tema arvamust, sh küsida menetluskulude nimekirja. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kostja teadlik loobumisavalduse esitamisest (mõlemad pooled on avalduse allkirjastanud) ning pooled on kokku leppinud, et menetluskulude hüvitamist nad ei nõua, kulud jäävad poolte endi kanda. Seega leiab kohus, et puudub vajadus teavitada kostjat loobumisavalduse esitamisest. 2.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 431lg 1 alusel kohus lõpetab menetluse määrusega.

Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-15-12889 menetlus lõpetada, kuna hageja on hagist loobunud.

§ 432

järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Riigilõivu tagastamine

§ 139

lg 2 järgi riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

§ 128järgi oli käesolevas asjas hagihinnaks 1200 eurot.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagihinnalt kuni 1500 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot. Hageja on 13.09.2015. a tasunud 200 eurot /tl 13/.

§ 150

lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Seega kuulub tagastamisele A.R.`i poolt tasutud riigilõivu summast (200 eurot) pool ehk 100 eurot. 4. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus märgib, et käesoleval juhul on hageja loobunud hagist, kuna pooled on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe ning pooled on taotlenud jätta kulud poolte endi kanda. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei tule kohtul tulenevalt

§ 174

lg-st 1 ja 2 määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust ning neid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.