Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud nõude ühisvara jagamiseks. Kohtutäitur Heimo Vilpuu menetluses on Eesti Energia AS-i nõue MK vastu 1257,23 euro ja viivise nõudes (tsiviilasjas nr 2-13-22703 väljamõistetud nõue). Kohtutäituri 08.06.2015 teatel nõude täitmine võlgniku lahusvara arvel pole võimalik. Hageja on palunud jagada poolte ühisvara hulka kuuluvad korteriomandid aadressil x (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) ja x (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) kaasomanditeks, kummalegi kostjale ½ mõttelist osa kinnisasjadest. Hageja nõuab ühisvara osalist (üksnes kinnistute registriosa nr xxxxxxx ja xxxxxxx) jagamist, muu vara jääks kostjate ühisvaraks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada 2 2-15-12507 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 kohaselt, tagaseljaotsuse võib teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostjad ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjatele isiklikult.
Kohtu põhjendused Poolte abielu on sõlmitud rahvastikuregistri andmete kohaselt xx.xx.xxxx. Kinnistusraamatu väljavõtetest tulenevalt on x (kinnistusregistriosa nr xxxxxx) ja x (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) korterite omanik MK, kinnistusraamatusse sisse kantud 03.04.2012. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb jagatava ühisvara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid, vara jagamisel aga hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuna hagi ühisvara jagamiseks nõue on esitatud peale 1.07.2010, siis tuleb vara jagada kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja on hagiavalduses teinud ettepaneku, kuidas jagada kostjate ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomandid. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid ühisvara jagamisele hageja esitatud asjaoludel. Eeltoodut arvestades loeb kohus
lg 1 kohaselt, et kostjad on hageja poolt esitatud ühisvara jagamise asjaolud esitatud kujul omaks võtnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude. Hageja on taotlenud, et poolte tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3 2-15-12507 KRS § 341 lg 2 p 5 kohaselt on puudutatud isikuks märke kinnistusraamatusse kandmisel kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik või asjaõiguse, mille suhtes märge tehakse, omaja. KRS § 34 1 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt on kostjad kohustatud andma nõusoleku eelmärgitud kinnistute omanikukannete muutmiseks. Kostjate sellekohast tahtavaldust asendab käesolev kohtulahend.
lg 1 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud tsiviilasjas on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300.00 eurot. Arvestades
lg-t 2, mille kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt
lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, peab kohus õiglaseks, et riigilõiv jääb kostjate kanda ning see kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.