KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Hagi õigeksvõtmisel 25. jaanuar 2016.a, Pärnu põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise
) § 97 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 101
lg 2 tulenevalt võib kohus elatise mõista välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 108
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi, sest kostja võttis hagi õigeks. Kohus mõistab kostjalt välja elatise iga lapse ülalpidamiseks alates 01.02.2016.a igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt välja elatise võlgnevus iga lapse ülalpidamiseks ajavahemiku 05.06.2015 – 31.01.2016.a eest summas 1 554 eurot ühe lapse kohta. Tagasiulatuva elatise arvutuskäik on järgmine: 2015.a juunikuus 26 päeva eest 169 eurot (195 : 30 = 6.50; 26 x 6.50 = 169), juuli kuni detsember 2015.a summas 1 170 eurot (6 x 195 = 1 170 eurot), jaanuar 2016.a summas 215 eurot.
§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
- Menetluskulude jaotus. 4.
- Hagejad esitasid 05.12.2015.a. ja 04.01.2016.a. menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hagejate kulu koosneb lepingulise esindaja kulust summas 199.20 eurot. Lepingulise esindaja kulud: elatishagi koostamine ja esitamine tsiviilasjas 2-15-112603: 2 töötundi, 83 eurot töötund, kokku 166 eurot, millele lisandub käibemaks 33,20 eurot, kokku 199,20 eurot. Kokku lepingulise esindaja kulu 166 eurot (käibemaksuta). Hagejad taotlevad kostjalt menetluskulu väljamõistmist summas 199,20 eurot. Kostja 18.01.2016.a. vastuses menetluskulude nimekirjale märgib järgmist, et ta on hagiavalduses esitatud nõude omaks võtnud. Hagi õigeks võtmisega jäävad menetluskulud mõlema osapoole oma kanda. Olen kolmel korral esitanud laste emale kokkuleppe ettepaneku, milles soovisin lahendada lahutusega tekkivate kohustuste tasumise korda ja määra kohtuväliselt elatis. Viimasest hoolimata on hagejate lepinguline esindaja esitanud kohtule avalduse 05.12.2015, milles taotleb menetluskulude katmise kohustust lasta täita kostjal. Hageja esindaja taotletud menetluskulude tasumine käib üle jõu. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta osapoolte endi kanda. 4.
- TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagejad esitasid 17.08.2015.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudmiseks, millele kostja esitas vastuväite (tl 7). Seejärel esitasid hagejad 04.09.2015.a. hagi elatise 3
(4)Tsiviilasi nr 2-15-112603 nõudmiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Peale hagiavalduse kättetoimetamist kostja 01.11.2015.a. avalduses võttis hagi õigeks. Seega kostja ei ole kohe hagi õigeks võtnud, mistõttu TsMS § 168 lg 6 ei ole võimalik rakendada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et arvesse võttes nõude iseloomu, on hagejate seaduslik esindaja võimeline ise vajalikul määral laste huve kaitsma. Asjas, kus tegemist on elatise nõudega seadusega sätestatud miinimummääaras ja kus hagejapoolset tõendamiskoormist ei ole, puudub L. V.’l oma laste huvide kaitsmiseks täiendav vajadus esindaja järele. Seaduses sätestatud põhimõtetest tulenevalt on kohus seatud kaitsma laste huve ja vajadusi. Lastele elatise nõudmine eeldab menetlusosaliselt eelkõige omaenda eluliste asjaolude ning vajaduste tundmist ja esiletoomist (sissetulek, laste vajaduste loetelu jms), milles määratud esindaja ei saa olla pädevam menetlusosalisest endast. Samuti on kohus seisukohal, et rahalised vahendid tuleb suunata eelkõige laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Nendel põhjendustel kohus ei pea mõistlikuks elatiseasjas esindajatasu väljamõistmist elatise maksmiseks kohustatud isikult. Kohus jätab eelpool märgitu alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 4
(4)