← Eesti

2-15-12205/11

Obsah (5)§ 100§ 97§ 101§ 102§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 27. oktoober 2015, Pärnu Rüütli tn kohtumaj

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, 2 2-15-12205 kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2.

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal O.T.l on hagejate ees ülalpidamise kohustus ja kostja esitatud tõendi, pangakonto väljavõtte (tlk. 20) kohaselt on kostja seda kohustust aasta jooksul enne hagi esitamist ka arvestataval määral täitnud, tasudes 13 kuu jooksul (september 2014 – september 2015) 8 maksega hagejate esindajale K.K.’le 3150 eurot, mis teeb lapse kohta keskmiselt 121,15 € kuus (3150€ : 2 last : 13 kuud). Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 01.09.2015, kostja seda ei vaidlusta ning kumbki pool pole 06.09.2015 tehtud 300 € makse osas täpsustanud, milliste kuude eest see summa on tasutud. Samas aga on kostja elatist maksnud alla miinimumi ja mitme kuu tagant, mistõttu kohus loeb 06.09.2015 elatisemakse tasutuks enne hagi esitamist, so augustiks 2015 tekkinud ülalpidamiskohustuste katteks. Kuna elatise maksmine ei ole olnud piisav ega regulaarne, on hagejad põhjendatult pöördunud rikutud õiguste kaitseks kohtusse. 3. Hagejate esindaja on taotlenud laste kasuks elatise väljamõistmist kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Kohus selgitab, et

§ 97

p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks täisealiseks saanud laps ja kohtule saab oma õiguste kaitseks hagi esitada täisealiseks saanud laps ise, kui ta jätkab õpinguid ja vajab koolikohustuse täitmise ajal ülalpidamist vanemalt, kuid vanem seda temale vabatahtlikult ei anna. Seega saab alaealiste hagejate nimel lapsi kasvatava vanema nõue piirduda üksnes elatisega kuni laste täisealiseks saamiseni. 4.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2015 kehtiva töötasu kuupalga alammäära 390 € järgi on elatise miinimum 195 € kuus.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus on ka selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kumbki vanem oma varalise seisundi kohta andmeid ega laste vajaduste kohta konkreetseid tõendeid ei ole esitanud ja kostja ei ole nõutava elatise suurust vaidlustanud

§ 102

alusel, seega lähtub kohus alljägnevates arvutustes üksnes hagejate taotletud elatise määrast. Kohus märgib, et asjuaolu, kas kostja annab laste sõidutamiseks kasutada temale kuuluva sõiduki või mitte, ei mõjuta elatise suurust, kuni hagejad ei tõenda miinimumist suuremaid vajadusi just laste tavalisest suurema transpordivajaduse ja suurema transpordikuluga (nt elukoht maal, huviringid linnas). 5. Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele ega nõutud perioodile, kuid leiab, et lapsed viibivad ca 30 % ajast (nädalavahetustel) tema juures. Kostja ei ole vastuses selgelt küll välja kirjutanud, mida antud vastuväitega taotleb, kuid kohus nõustub, et elatise määra arvutamisel tuleb sedalaadi vastuväidet arvestada. Riigikohtu selgituse kohaselt (02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-66-08) kohus peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse 3 2-15-12205 ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Käesolevas vaidluses hagejate esindaja võttis 29.09.2015 arvamuses õigeks, et lapsed käivad nädalavahetuseti (reede õhtust kuni pühapäeva päevani) isa juures ja kohtu hinnangul on see laste ning lahus elava vanema vastastikust suhtlemisõigust (

§ 143

) arvestades igati mõistlik ja oluline, kuid järelikult õiglane on seejuures arvestada ka lahus elava vanema panust laste eest hoolitsemisse ajal, mil lapsed on tema juures. Kohus enne mõistliku elatise suuruse analüüsi hoiatab laste huvides vanemaid, et üksnes ülalpidamiskohustuse arvutamise ja nõudmise vms elatise maksmisse puutuva asjaolu tõttu ei tohiks vanemad hakata kuidagi muutma laste senist elukorraldust ja piirama lahuselava vanemaga suhtlemist vastu laste tahtmist, nt elatise nõude tõttu piirduma üksnes tööpäeviti suhtlemisega (nagu laste ema on soovitanud oma 29.09.15 vastuses, tlk 24). Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et lapsed veedavad vähemalt 1 täispäeva nädalas, so 4 päeva kuus ehk vähemalt ca 13-15 % kuust isa juures, on õiglane ja põhjendatud vähendada lapse kasuks väljamõistetava elatise määra 15 % võrra, so 85 %-le Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast. 2015.a kehtiva 195-eurose elatise miinimumi puhul loeb kohus kostja poolt laste tema juures viibimise ajal panustatavaks summaks lapse kohta 30 € kuus (10 € nädalas). Kummagi lapse ülalpidamiseks tuleb kostjale maksta K.K. arvele elatist seega 165 eurot kuus lapse kohta, kokku kahele lapsele vähemalt 330 € kuus. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 6.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab hagejate esindaja taotlusel elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu

  1. kuupäeva. Elatis maksta hageja esindaja K.K. pangakontole.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.