lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on E.R. hagi I.R. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning I.R. vastuhagi E.R. vastu ühisvara jagamiseks hageja taotletust erineval viisil. 25.10.2019 korraldaval eelistungil kohus osaotsusega lahutas poolte abielu. Ühisvara jagamise osas jõudsid pooled eelistungil kokkuleppele, et ühisvara jagatakse kinnisasja müümise teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: kuna on olemas potentsiaalne ostja, lepiti kokku, et pooled esmalt müüvad 6 kuu jooksul kinnisasja ise hinnaga 69 000 eurot; kinnisasja hinnast võib maha arvestada võimalikud kulud seoses energiaauditi tellimisega ja kasutusloa taotlemisega ning müügitehingu notariaalse vormistamise kulud, kui sellised kulud jäävad mingis ulatuses poolte kanda. Pooled kannavad need kulud võrdsetes osades. Võimalike kulude mahaarvamise järel jagatakse müügist saadud rahasummast E.R.le 54,55% ja I.R.le 45,45%. Kui kokkulepitud müügiperioodi jooksul tehinguni ei jõuta ja pooled müügiaja pikendamises kokku ei lepi, müüb kinnisasja kohtutäitur avalikul enampakkumisel. Sellisel juhul on alghind 75 000 eurot, kui E.R. ja I.R. ei lepi kokku teisiti. Kui enampakkumisel kokkulepitud alghinnaga ostjat ei leita, peavad E.R. ja I.R. ühe kuu jooksul alates enampakkumise nurjumisest kokku leppima alghinna alandamise ulatuse. Kui nad selle aja jooksul kokkuleppele ei jõua, on kohtutäituri õigus igal järgmisel enampakkumisel alghinda vähendada 1000 euro kaupa, kuid kokku mitte rohkem kui 2
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kohtumääruses kohendab kompromissi tingimuste sõnastust ning tingimuste numeratsiooni, kokkuleppe tegelikku sisu muutmata. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled leppisid kokku, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, ei ole vajadust määrata kindlaks kulude suurust. Hageja ja vastuhageja taotlevad
lg 2 p 1 alusel menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromissi kinnitamisega.
lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, avalduse alusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. E.R. eest tasus tema esindaja Annika Murilaid 18.10.2018 riigilõivu 400 eurot, sellest 100 eurot abielulahutuse nõude eest ja 300 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale tagastada ühisvara nõudelt tasutud riigilõivust pool ehk 150 eurot tema poolt näidatud arvelduskontole. Hageja taotleb tagastatava riigilõivu kandmist Annika Murulaidi samale arvelduskontole, millelt riigilõivu tasuti. Kostja I.R. tasus ühisvara jagamise nõudega vastuhagi esitamise eest 06.12.2018 riigilõivu 300 eurot, vastavalt tema taotlusele tuleb sellest 150 eurot (1/2) tagastada I.R. kontole, millelt riigilõiv tasuti. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.