Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-18-15638 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 31. jaanuar 2019. a, Pärnu kohtu

§ 101

lg 1 sätestatud määras elatis, alates hagi esitamisest 17.10.2018 kuni hageja R.K. hageja täisealiseks saamiseni. Samuti nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt alates 01.10.2017 – 10.10.

1. 1.
2. Hagiavalduse kohaselt avaldus on kostjal olnud hagejaga viimane kokkupuude 13.-
3. juuli
4. Kohtumised isa ja lapse vahel on olnud ebastabiilsed. Isa ei osalenud kooliks ettevalmistavad protsessis ega vajalike vahendite hankimises ja ei olnud ka füüsiliselt lapse esimesel koolipäeval. Tagasiulatuv nõue oli esitatud tuginedes asjaolule, et lapse lasteaiaga seotud kulud, elamisega seotud kulud ja eale vastava sotsiaalne pool, olid valdavas osas nimetatud perioodil hageja esindaja kanda. Lapsega koosolemist ei ole kunagi takistatud ja seda on pigem hageja esindaja korraldanud ise, et säiliks suhe isaga. Väide selle kohta nagu lapsega kohtumine on takistatud temast mitte olenevatel põhjustel, pole alust arvestada. Tegemist on 3 aastat kestva lähenemiskeeluga, mis on pandud kostjale lähisuhtevägivallaga seoses, mis omakorda oli ka põhjus kooselu lõpetamiseks. Ehk lähenemiskeelu põhjus on igati kostja enda tegudega seotud. Kostjal on olnud võimalik olnud ajal, mil esindaja tegeleb lapse igapäeva elu puudutavate küsimuste nagu kool, trennid, transport, õppimine, olla tööl. Seda asjaolu ei saa jätta tähelepanu, kui võtta arvesse mõlema vanema võrdset panust lapse arengusse ja heaolusse. Kulud on lapsega seoses aidanud kanda lapse vanavanemad, kui see on olnud vajalik ja kulud reaalselt on täna juba tehtud. Reaalselt ei ole isa kandnud lapse kulusid ega osalenud tema igapäevaelu korraldavates teemades stabiilselt, vaid pisteliselt. Hageja esindaja soovib tagada stabiilust tuleviku suhtes, et tagada lapsele kindlus nii kooli kui huviringide osas. 1.
5. 03.12.2018 on hageja seaduslik esindaja M.P. esitanud seisukoha kostja K.K. vastuväidetele, et kostja ei saa kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tõttu endale sissetulekut leida ja elatist maksta. Määratud töötundide hulk on 898, mis on jagatud 24 kuu peale ja sellest lähtuvalt tuleb teha 37,4 tundi tööd kuus lisaks, s.o ca üks tööpäev nädalas ehk see ei ole määrav takistus täiskohaga töötamiseks. Kohtuotsusega määrati kostjale karistus lähisuhtes toime pandud vägivalla eest. Perioodil kui kostja ei ole elatist maksnud on olnud hageja sugulased abiks temaga seotud kulutuste kandmisel. Küll aga pole selles osalenud kostja, kes on oma käitumisega selgelt andunud mõista, et ei plaanigi seda teha. KOSTJA VASTUS 2.
6. Kostja K.K. on kohtule 31.10.2018 edastatud vastuses hagile vastu vaielnud leides, et tal puuduvad sissetulekud, et elatist maksta. Kostja ei ole nõus hageja seadusliku esindaja väitega, et kostja ei ole osalenud lapse kasvatamisel ega ole muul viisil võtnud osa lapse kasvatamisest alates 2017.aasta algusest. Väide on põhjendamatu ja väär, sest laps on viibinud korduvalt pikemate perioodide vältel kostja alalises elukohas kostja ja kostja ema hoole all. Viimati
7. aasta juulikuus. Nende perioodide vältel on kostja kandnud kõiki lapse ülalpidamise ja vajadustega seotud kulutusi, omandanud seal juures riietusesemeid, mänguasju ja lapse huvialade arendamiseks vajalikke tarvikuid, sh digitaalne fotoaparaat. Kostja ei nõustu hagiavalduses nimetatud lapse kulutustega põhjusel, et kostja hinnangul on mõistlikud kulutused kaetud Vabariigi Valitsuse kehtestatud poolega minimaalsest kuupalgast ning need sisaldavad ühtlasi toimetulekuks vajalikke kulutusi, mis on hageja esindaja poolt üles loetletud hagiavalduses, kui kulutused eluasemele, toidule, tervishoiule, hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele ning muudele vältimatutele püsikulutustele. Kostja ei nõustu hageja esindaja taotlusega mõista välja elatusraha tagasiulatuvalt alates oktoobrikuust 2017, sest kostja on osalenud lapse kasvatamisel keskmiselt kahe nädalaste perioodide kaupa alates lahkuminekust
8. aasta alguses kuni
9. aasta juulikuuni. Edasine osalemine on olnud aga takistatud kostjast mitte olenevatel põhjustel. 2.
10. 28.12.2018 on kostja K.K. pärast eelistungit esitanud täiendava seisukoha, mille järgi tulenevalt tema suhtes jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx on kostjale 2 2-18-15638 karistusena määratud ühiskondlikult kasulik töö 898 tundi, algusega
11. aasta detsember. Lähtuvalt sellest, kostja leiab, et tal ei ole võimalik käia alaliselt täiskohaga põhitööl ja elatab ennast juhutöödest, mille hulk ja selle eest saadav töötasu jääb alla Eesti Vabariigis kehtivat elatusmiinimumi. Kostja leiab, et ta ei suuda tasuda hagejale kohtu poolt välja mõistetavat elatist kuni püsiva töökoha leidmiseni. MENETLUSE KÄIK
12. 18.10.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 11.12.2018 toimunud eelistungil on pooled jäänud kirjelike seisukohtade juurde. Kohus määras taotluse, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 28.12.2018 ja eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 04.01.
13. 07.01.2019 määras kohus kirjaliku menetluse ja tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. 4.1. Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja seadusliku esindaja M.P.´i ja kostja K.K. kooselust on 28.02.2011 sündinud hageja R.K. ja selles, et kostja ei ole hageja seaduslikule esindajale elatist maksnud.

§ 100lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Alates 01.01.2018 kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 250 eurot kuus ühe lapse kohta, alates

1. aastast 270 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nõudnud igakuist miinimumelatise suuruses, s.o alates hagi esitamisest 17.10.
2. a, samuti tagasiulatuvalt alates 01.10.2017 (
3. aastal oli elatise miinimummääraks 235 eurot kuus). 4.
4. Kohus nõustub hagejaga leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17).

§ 101

lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida

§ 102lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes.

Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui

§ 101lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja K.K. leiab, et tal puuduvad võimalused maksta hagejale R.K.le igakuiselt elatist, arvestada kostja väikest sissetulekut, mis ei võimalda kõiki kostja vajadusi katta.

§ 102

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelistungil on kostja selgitanud, et tal on veel üks alaealine ülalpeetav. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendid selle kohta, et ta annab teisele lapsele ülalpidamist, kostja ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Asjaolu, et elatise andmine hagejale kahjustaks kostja enese või teise lapse ülalpidamist ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. 3 2-18-15638 Samuti palus kostja arvestada asjaoluga, et talle on kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx määratud täita üldkasuliku töötunnid, seetõttu ei saavat sissetulekut teenida. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Eelistungil on kohus kostjale selgitanud, et kostjal tuleb tõendada enda sissetulekute suurust ja võimetust sissetulekut hankida, mis on jäänud tagajärjetuks. Kohus leiab, et kostjal K.K.l puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kostja ei ole takistusi sissetulekute leidmisel, sest ta on töövõimeline inimene. Kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunnid ei takista sissetuleku leidmist, karistus tuleks eelduslikult täita kostja vabast ajast. 4.3. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Hageja seaduslik esindaja on usutavalt põhistanud kulutusi, mis on seotud hageja kasvatamisega. Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja põhjendustest nähtub, et kostja vastuväide, mille järgi on hagejate seaduslik esindaja teinud ebareaalseid kulutusi, on ilmselgelt põhjendamatu. Kostja on esitanud vastuväite, et hagis nimetatud transpordikulu summas 50 eurot on põhjendamatu, sest lastele on Pärnus ühistransport tasuta. Kohus nõustub hageja seadusliku esindaja seisukohaga, et lisaks ühistranspordile on vaja ka last sõidutada sõiduautoga vanavanemate juurde, hobiringidesse ja arsti juurde, mistõttu on transpordikulude arvestamine vajalik. Kohus on eelistungil teinud kostjale ka ettepaneku esitada vastuväited hagis nimetatud kuludele, mida aga kostja ei teinud kohtu määratud ajaks. Kohus leiab, et hagis nimetatud lapsega seotud kulud kokku summas 505,22 eurot on mõistlik ja põhjendatud kulu. Kohus mõistab hageja R.K. kasuks välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, s.o 2019. aastal 270 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Elatisenõue alates hagi esitamisest 16.05.2018.a. kuni otsuse tegemiseni tuleb rahuldada. Elatise suuruseks on kokku 932,07 eurot (112,84€+2*250€+270€). Seega tuleb kostjalt K.K.lt hageja R.K. kasuks välja mõista elatis kokku 882,84 eurot. 4.4.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1136-13, p 13). Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.10.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.10.

1. Nõude saab esitada aasta tagasi hagi esitamisest, s.o alates 17.10.
2. Kostja on väitnud, et elatist tuleks vähendada, sest laps on olnud temaga. Eelistungil on kohus teinud kostjale ettepaneku tõendada lapsega seotud kulud, mille võrra on lapsega koos elaval vanemal jäänud mõned vajalikud kulud tegemata. Kostja ei ole väidet selgitanud ega ka tõendeid esitanud, mistõttu ei ole ka tõendatud kostja osalemine lapsega seotud kulude kandmisel. Kohus leiab, et elatise tagasiulatuv nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt K.K.lt hageja R.K. kasuks välja 2963,28 eurot (106,12€+2*235€+9*250€+137,16€). Hagihind
3. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele 4 2-18-15638 järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2430 eurot (270x9). Menetluskulud
4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirju, hagi esitamine on riigilõivust vabastatud, mistõttu kohus ei mõista kostjalt välja menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 5