← Eesti

2-18-15305/6

Obsah (8)§ 661§ 466§ 459§ 371§ 430§ 428§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-18-15305 Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Pärnu Tsiviilasi AA hagi BB

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AA esitas 11.10.2018 Pärnu Maakohtusse hagi BB vastu elatise vähendamiseks, milles hageja taotleb: - Muuta Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtumäärust tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ning mõista välja AAlt elatis BB ülalpidamiseks null eurot alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni; - Muuta Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx punkti 2 ning mõista AAlt välja elatise võlgnevus perioodil 13.09.17 kuni 31.01.18 summas 251,80 eurot BB ülalpidamiseks maksegraafiku alusel igakuiselt summas 81,58 eurot kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. xx xx xxxx määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitati poolte kokkulepe, mille punkti 1 alapunkti 1 kohaselt AA maksab alates 01.02.2018 tütre B ülalpidamiseks elatist 90% seaduses sätestatud elatise minimaalmäärast kuus. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10.kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Samuti pooled leppisid kokku tagasiulatuvalt elatise võlgnevuse summas 979 eurot, mille AA kohustus tasuma alates 01.03.2018 maksegraafiku alusel osade kaupa, igakuiselt 81,58 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni (määruse resolutsioonis p 1.2). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on elatise kokkuleppe sõlmimise ajaga võrreldes olukord muutunud. Lapsel on alates xx xx xxxx kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kinnitatud suhtluskorra kokkuleppe alusel vahelduv elukoht, laps viibib võrdse aja kummagi vanema juures ning hageja peab kostjat vahetult üleval ja alus elatise lahendi täitmiseks on ära. langenud Hageja on ka enne suhtluskorra lahendit täitnud lapse ülalpidamiskohustust lisaks igakuisele elatisele ka vahetult ning kostja on elanud olulise osa ajast hagejaga. Hageja ja kostja esindaja on seetõttu sõlminud mitmeid kokkuleppeid ka lapse ja isa suhtluskorra ja elatise võla vähendamise kohta. Kostja esindaja on allkirjastanud kokkulepped (13.06.2018; 03.08.2018) elatise võla vähendamiseks üldsummas 282 eurot, hageja on tasunud võla katteks 300 eurot ning tasunud elatise oktoobrikuu eest ette, hagiavalduse esitamise ajaks on hageja elatise võlgnevus kostja ees 251,80 eurot. Hageja taotleb elatise lahendi muutmist selliselt, et lõpetada kostja elatise nõue oma isa vastu.
  2. Kohus hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega tutvumise järel leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tagasiulatuvat elatise võlgnevust puudutava nõude osas. Jooksva elatise vähendamise osas ei ole nõue selge ja hagiavaldus tuleks puuduste kõrvaldamiseks käiguta jätta. Kohus kutsus hageja ja kostja seadusliku esindaja asjaolude selgitamiseks ja hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ärakuulamisele.
  3. Ärakuulamisel ei olnud vaidlust, et xx xx xxxx kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx määratud suhtlemiskorra kohaselt viibib laps võrdse aja mõlema vanema juures ning kumbki vanem kannab lapse ülalpidamiskulud vahetult sellel ajal, kui laps vanema juures viibib. Kostja seaduslik esindaja CC kinnitas, et suhtluskord sellisena toimib ka tegelikkuses. AA kinnitas, et on tasunud ka novembrikuu elatise kokkulepitud suuruses ning jooksvat elatist tuleks muuta alates 01.12.
  5. AA hagiavalduses taotles teise nõudena xx xx xxxx kokkuleppe kinnitamise määruses märgitud elatise võla muutmist ja asendada võlgnevuse summa võlgnevuse praeguse tegeliku jäägiga. Hageja istungil väljendas arusaamist sellest, et nõue xx xx xxxx määruse muutmiseks tagasiulatuva perioodi eest väljamõistetud elatise võlgnevuse summa muutmise osas on õigusliku aluseta. xx xx xxxx määrus on selle resolutsiooni punkti 1 alapunkti 2 osas jätkuvalt täidetav, vajaduse korral sundtäitemenetluses. AA kinnitas, et tasub võlgnevuse jäägi CC-le. 2

(4)Tsiviilasi nr 2-18-15305
  1. AA ja CC leppisid eelistungil kokku BBle igakuiselt elatise maksmise osas xx xx xxxx määrusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx kinnitatud kokkuleppe muutmises. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Pooled sõlmisid kokkuleppe eelistungil, mis oli korraldatud poolte ärakuulamiseks enne asja menetlusse võtmise otsustamist. Seega tuleb kohtul enne kokkuleppe kinnitamist sama määrusega lahendada ka avalduse menetlusse võtmise küsimus. 6.
  3. Kohus võtab avalduse menetlusse osaliselt, nõude osas, milles hageja taotleb muuta Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtumäärust tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ning mõista välja AAlt elatis BB ülalpidamiseks null eurot alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna pooled jõudsid selle nõude osas kokkuleppele, ei pea kohus otstarbekaks ega vajalikuks enne kokkuleppe kinnitamist hagiavaldust puuduste kõrvaldamiseks käiguta jätta. 6.
  4. Kohus peab tegema otsustuse kõigi kohtule esitatud nõuete kohta. Hageja teine nõue on seotud perioodi eest 13.09.2017 kuni 31.01.2018 AA-lt väljamõistetud elatise võlgnevuse suuruse muutmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt otsust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 459

ja § 497 ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt. Hageja ei taotle võlgnevuse vähendamist, vaid üksnes määruses märgitud võlgnevuse summa asendamist praeguse võlgnevuse jäägiga. Jõustunud kohtulahendi muutmiseks ei anna alust asjaolu, et võlgnevust on vahepeal tasutud.

§ 459

ei võimalda nõuda varasema perioodi elatise võlgnevuse muutmist ning selle nõude menetlemisest hageja eelistungil ka loobus.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel kohus jätab menetlusse võtmata AA hagi hagiavalduse palvepunkti nr 2 osas, milles hageja taotles muuta Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx punkti 2 (tegelikult resolutsiooni punkti 1 alapunkt 2) ning mõista AAlt välja elatise võlgnevus perioodil 13.09.2017 – 31.01.2018 summas 251,80 eurot BB ülalpidamiseks maksegraafiku alusel igakuiselt summas 81,58 eurot kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Elatise võlgnevuse osas jääb xx xx xxxx kohtumäärus jätkuvalt täidetavaks kuni kogu võlgnevus on tasutud. 7.

§ 430

lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: xx xx xxxx määruse täitmine jooksva elatise väljamõistmise osas lõpetatakse alates 01.12.2018; lapse ülalpidamise kulud kannab kumbki vanem vahetult sellel ajal, kui laps on tema juures. Lapsega seotud suuremad kulud kannavad vanemad kokkuleppel võrdsetes osades. Lapse vajaduse ja kavandatava kulutuse suuruse kooskõlastab kulutuse tegemist plaaniv vanem eelnevalt teise vanemaga. Kui B läheb lasteaeda, kannavad vanemad lasteaiakulud võrdsetes osades, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde, palusid selle kinnitada ning loobusid kokkuleppe kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest. 8. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas 3

(4)Tsiviilasi nr 2-18-15305 menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et vanemate vaheline kokkulepe (ka kohtumäärusega kinnitatud) lapsele elatise maksmise küsimuses on perekonnaseaduse § 100 lg 3 kohane kokkulepe – vanemad omavahelisel kokkuleppel täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmist ja määravad kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Samuti ei mõjuta käesolev määrus xx xx xxxx määrusest tulenevat AA kohustust tasuda elatise võlgnevuse katteks 81,58 eurot kuus kuni määruses märgitud elatisevõla täieliku tasumiseni (arvestada ka poolte kokkuleppeid võla vähendamise kohta (sisuliselt kokkulepped nõuete tasaarvestamiseks)). 9.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebeõiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise õigusest loobunud, seega määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled kulude jaotuses teisiti kokku ei leppinud. Kohus kinnitas kompromissi samaaegselt asja menetlusse võtmisega. Pooltel ei ole menetluses lepingulisi esindajaid, elatise suuruse muutmise hagilt riigilõivu ei nõuta. Hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole ning kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.