. 2.3.Kuna hageja tasaarvestas kostja nõude, mida nõutakse sisse täitemenetluses nr 175/2018/474 terves ulatuses, siis on sundtäitmise jätkamine lubamatu TMS § 221 tähenduses.
Kohus selgitas välja hageja seisukohad tema tasaarvestuseks kasutatud nõuete sisu ja õigusliku aluse kohta. Kohus selgitas pooltele
Samuti selgitas kohus pooltele tõendamiskoormust ja tegi pooltele ettepanekud vastavalt asjaolude täpsustamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks. 4.5.25.03.2019 eelistungil selgitas kostja oma seisukohti kasutuseeliste suuruse osas ja kahju suuruse osas. Kohus määras kuulata asjas tunnistajana üle P.V. hageja taotluse alusel, millega kostja nõustus. Kohus selgitas pooltele AÕS § 88, samuti tõendamiskoormust ja tegi pooltele täiendava ettepaneku tõendite esitamiseks. 4.6.18.06.2019 kohtuistungil lõpetas kohus poolte nõusolekul eelmenetluse ja vaatas asja sisuliselt läbi. Kohus uuris pooltega esitatud tõendeid ja tagastas osa tõendeid. 5. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5.1.Kohus tuvastab, et kostja avalduse alusel algatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitma hageja suhtes täitemenetluse nr 175/2018/474 5617,39 euro sissenõudmiseks (I kd, tl 45). Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17482 (I kd, tl 76-87). 5.2.Vastavalt TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on oma 24.10.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-17776 asunud seisukohale, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Viidatud sättest tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. 4 2-18-13060 5.3.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tasaarvestus on osaliselt vastuolus TMS § 221 lg-s 2 sätestatuga. Kohus nõustub kostjaga osaliselt selles, et hageja oleks saanud ja pidanud esitama käesolevas kohtumenetluses hageja nõude tasaarvestamiseks kasutatud kasutuseeliste nõude kostja vastu tsiviilasja nr 2-16-17482 menetluses. Kohus tuvastab, et 20.02.2017 esitas hageja tsiviilasjas nr 2-16-17482 kostja vastu nõude kasutuseeliste väljamõistmiseks seisuga 21.01.2017 seisuga (I kd, tl 62 – 73). Nähtuvalt Pärnu Maakohtu lahendist toimus asjas viimane istung 20.04.2017 (I kd, tl 67). 20.04.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus lõpetas poolte nõusolekul eelmenetluse samal kohtuistungil ja vaatas samal istungil asja sisuliselt läbi (I kd, tl 157). TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 menetletakse pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid TsMS §-s 331 sätestatud korras. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et üldjuhul on võimalik haginõuet menetluslikult efektiivselt suurendada kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus on seisukohal, et hagejal oleks olnud mõistlikult võimalik esitada oma kasutuseeliste nõuded seisuga kuni 20.04.2017 tsiviilasjas nr 2-16-17482 eelmenetluse lõpetamiseni, mis oleks võimaldanud juba tsiviilasja nr 2-16-17482 menetluses tasaarvestada pooltevahelised nõuded suuremas ulatuses. Kohtu hinnangul ei olnud nimetatud nõude esitamine takistatud asjaolust, et hagejale ei olnud teada, millal kostja kinnistu valduse vabastab. Hageja oleks saanud menetlusse esitada nõuded ulatuses, mis eksisteerisid tsiviilasja nr 2-16-17482 eelmenetluse lõppemiseni. Eeltoodu ei tähenda kohtu hinnangul, et hagejal ei oleks võimalik oma kasutuseeliste nõudeid perioodi 22.01.2017-20.04.2017 eest kostja vastu maksma panna, kuid sellest järeldub, et hageja tehtud tasaarvestusavaldus ei ole nimetatud ulatuses aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 5.4.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et tasaarvestuse formaalsed eeldused on täidetud. Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale tasaarvestuse avalduse 31.08.2018 (I kd, tl 8-8 pöördel) ja kostja sai selle kätte vähemalt 01.09.2018, mil kostja vastas e-kirjale, millega tasaarvestuse avaldus saadeti (I kd, tl 6 pöördel). Poolte vahel on vaidlus selle üle tasaarvestuse materiaalsete eelduste üle, s.t kas hagejal olid kostja vastu tasaarvestatavad nõuded või mitte. 5.5.Kohus tuvastab, et hageja sai kinnistu valduse tagasi 13.11.2017. Nimetatud asjaolu on kostja omaks võtnud 24.01.2019 kohtuistungil (II kd, tl 2 pöördel). Samuti tõendab nimetatud asjaolu Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti poolt 13.11.2017 kinnisasja valduse äravõtmise akt (I kd, tl 10-11). Kohus tuvastab Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsuse nr 2-16-17482 alusel, et kohus mõistis kostjalt hageja kasuks kinnistu kasutuseelised välja AÕS § 85 lg 1,
ÜS § 62 alusel (I kd, tl 70-71). Kohus on seisukohal, et kostja poolt kinnistu 5 2-18-13060 kasutamise aluseks olevad asjaolud perioodil 22.01.2017 – 13.11.2017 ei olnud muutunud, võrreldes tsiviilasjas nr 2-16-17482 tuvastatud asjaoludega (vastavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud), millest tulenevalt oli hagejal õigus nõuda kostjalt kinnistu kasutamisest tulenevaid eeliseid samal õiguslikul alusel, s.o, kuni valduse tagastamiseni. Kohus tuvastab, et Xxxxxxxxxxx kinnistu ühe kuu kasutuseelise suurus oli 150 eurot kuus. Kasutuseelise ühe kuu summa on tuvastatud Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17482 (p 7.2). Otsusest nähtub, et kasutuseelise suuruse hindamisel on kohus arvestanud nii sarnaste objektide üürihindu turul, asjaolu, et eksisteerisid probleemid kinnistule juurdepääsuga, asjaolu, et kinnistul olid hooned ja sinna juurde kuulus suur maaala, mida oli võimalik kasutada põllumajanduseks. Tallinna Ringkonnakohus ei ole kasutuseeliste suurust oma 03.01.2018 otsuses ümber hinnanud. Kohtul puudub alus järeldada, et Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsuses tuvastatud kasutuseelise suurus oleks selle väljamõistmisele järgnenud perioodil teistsugune. Kostja on menetluses väitnud, et kohtu tuvastatud summa ei olnud õiglane (II kd, tl 2 pöördel), samuti, et 2017 ei saanud kostja PRIA toetusi, millega oli seotud kasutuseelise suuruse arvestus tsiviilasjas nr 2-16-17482, kuna kostjal tuli kinnistu valdus vabastada varem kui PRIA poolt määratud arvestuslik põllumajandusaasta (II kd, tl 38). Kohus ei nõustu kostja väidetega. Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsusest, milles kasutuseelise ühe kuu suurus kindlaks määrati, nähtub, et kohus arvestas asjaolu, et Xxxxxxxxxxx kinnistut oli võimalik kasutada põllumajandustegevuseks. Otsusest ei nähtu, et kasutuseelise suurust oleks mõjutanud PRIA toetused ega nende saamine. Asjaolu, kas kinnistut tegelikult vaidlusalusel perioodil põllumajanduseks kasutati, ei oma kohtu hinnangul kasutuseelise suuruse määramisel tähtsust, kuna kasutuseelise suurus on määratud arvestades kinnistu potentsiaali sellel põllumajandusega tegelemiseks. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et perioodis 22.01.2017 – 20.04.2017 oli 2 kuud ja 29 päeva. Seega on kasutuseelise suurus nimetatud perioodil 2 kuud*150 eurot+150 eurot/30 päeva kuus*29 päeva=445 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud suuruses ja ulatuses ei saa kasutuseeliste nõude tasaarvestus hageja nõudega olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Perioodil 21.04.2017 – 13.11.2017 oli 6 kuud ja 23 päeva. Seega moodustuvad kasutuseelised nimetatud ajavahemiku eest järgmiselt: 6 kuud*150 eurot+5 eurot päevas*23 päeva=1015 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja oli õigustatud oma kasutuseeliste nõude eelnimetatud perioodi eest summas 1015 eurot tasaarvestama kostja poolt hagejalt täitemenetluses sissenõutava nõudega selliselt, et sundtäitmine muutuks lubamatuks. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud selliseid asjaolusid ja tõendeid, millest järelduks, et hageja loobus kasutuseelise nõudest pärast 21.01.2017 perioodi puudutavas osas või minetas selle muul õiguslikul alusel. Asjaolu, et hageja ei esitanud kasutuseelise nõuet tsiviilasja nr 2-17-16818 raames ei anna kohtu arvates õiguslikult alust järeldada, et hageja on minetas õiguse kasutuseelist nõuda. Samuti välista tasaarvestuse avalduse esitamist asjaolu, et hageja esitas 03.04.2018 kohtutäiturile andmed oma varalise seisu kohta (I kd, tl 146) ja nägemuse kostja nõude tasumiseks (I kd, tl 146 pöördel). 5.6.Asjas puudub vaidlus selles osas, et hageja on kinnistusraamatu andmetel saanud kinnistu ainuomanikuks 27.07.2017. Pärnu Maakohtu 19.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17482 on tuvastatud, et enne kuulus kinnistu ühiselt hagejale ja V.H.le (I kd, tl 62 – 73). Asjas on tõendina esitatud V.H. kirjalik kinnitus (II kd, tl 84) selle kohta, et kõik Xxxxxxxxxxx kinnistusega seotud varalised õigused, sh rahalised nõuded (kasutuseelised ja kahju hüvitamise nõuded) kuuluvad hagejale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on õigustatud nõudma kasutuseeliseid ka selle perioodi eest, mis eelnes tema kinnistu ainuomanikuks saamisele. 6 2-18-13060 5.7.Järgnevalt tuvastab kohus, kas hagejal oli kostja vastu kahjunõue tasaarvestatud ulatuses. AÕS § 84 lg 1 kohaselt on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) kahju õigusvastase tekitamise sätetele.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (nt RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 15, 3-2-1-38-16, 11). TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastaselt viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega sätestab TsÜS § 138 üldise heauskse käitumise ja teiste isikute õigushüvedega arvestamise kohustuse. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte eesmärgist tulenes kostjale ja tema abikaasale kui võõra kinnisasja õigusliku aluseta valdajatele solidaarne kohustus võõrast kinnisasja ja selle olulisi osi mitte kahjustada ja abinõude tarvitusele võtmine kahjustamise vältimiseks. 5.8.Vaidlus puudub selles, et kostja valdas Xxxxxxxxxxx kinnistut koos abikaasa R.T.iga alates 05.06.2011 -13.11.2017 õigusliku aluseta. Nimetatud asjaolu tõendab Pärnu Maakohtu 27.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2814 (I kd, tl 34 -37), millega on valduse õigusvastasus tuvastatud ja otsustatud kostja ja tema abikaasa R.T. Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvast eluruumist välja tõsta. Nimetatud kohtuotsusega (I kd, tl 35 pöördel, p 3) on tuvastatud valduse üleandmise kuupäev 05.06.
lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kostjal oli Xxxxxxxxxxx kinnistu kaasvaldajana samasugune kohustus tagada asja säilimine nagu R.T.il. Kuna kinnistu valduse äravõtmisel selgus kinnistul paikneva elamu kahjustumine, siis on kostja vastutav elamu kahjustamise eest, kuna rikutud on hageja asja säilitamise kohustust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema vastutus oleks välistatud. Antud juhul võttis kostja 24.01.2019 toimunud kohtuistungil omaks asjaolu, et kostja ja tema abikaasa lõikasid sooja- ja veetorud läbi ning elamust eemaldati radiaatorid. Hilisemalt asus kostja väitma, et torud lõikas läbi ja radiaatorid eemaldas kostja abikaasa R.T.. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu tõendatud. PPA kahtlustatava ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 17267000991 ( II kd, tl 22), millest kohtule on esitatud esimene leht, ei nähtu, milles R.T.it kahtlustatakse ega tema ütlused. Samuti ei tõenda nimetatud asjaolu kohtu arvates II kd, tl 21 paiknev dokument, milles kirjeldatakse R.T.ile esitatud kahtlustust, kuid mille osas ei ole tuvastatav, kes, millal ja millistel asjaoludel dokumendi koostas. Samuti ei ole selles dokumendis ühegi asjaolu tuvastust. Juhul, kui kostja väited R.T.i tegevuse kohta vastavad tõele, siis võib kostjal olla R.T.i vastu tagasinõue
5.10. Kohus on seisukohal, et kostja kohustuse rikkumise ja elamu kahjustamise kui tagajärje vahel on põhjuslik seos
lg 4 tähenduses, sest juhul, kui kohustust ei oleks rikutud, siis ei oleks kahju saanud tekkida, vaid tagatud oleks olnud elamu tehnosüsteemide säilimine. 5.11.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte 9 2-18-13060 eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt
Antud juhul tuvastas kohus eelnevalt, et kahjustatud on Xxxxxxxxxxx kinnistul asuva elamu vee-ja soojasüsteemid. Seega saab kahjuhüvitis hõlmata eelkõige nende süsteemide parandamise mõistlikud kulud. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud OÜ Serinus 21.11.2017 hinnapakkumise (I kd, tl 13), mis sisaldab küttesüsteemi ja veevärgi projekteerimist 550 eurot, keskküttekatla taastusremondi 640 eurot, paisupaagi, soojasõlme, pumbagruppi ja suitsuärastuse seadmete maksumust 1230 eurot, kogu elamu teraspress soojajaotustorustiku maksumust ca 80 jm 692 eurot, 9 plekkradiaatori maksumust koos termostaatide ja seinakinnitustega 976 eurot, kahesüsteemse soojaveeboileri 250 L koos tsirkulatsioonipumbaga maksumust 680 eurot, AL-PEX külma- ja soojaveetorustiku (ca 45 jm) maksumust koos liitmikega 280 eurot, wcpoti maksumust 180 eurot, materjalide komplekteerimist ja transporti 340 eurot, küttesüsteemi ja veetorustiku paigaldustöid 6400 eurot, ettenägematute tööde ja materjalide maksumust 1200 eurot (kõikidele hindadele lisandub käibemaks 20%). Hageja 13.02.2019 seisukohtadest nähtub, et käesoleva kohtumenetluse raames soovib ta keskküttekatla taastusremondi maksumuse, 6 radiaatori maksumuse, taastatava keskküttesüsteemi ja veevärgi projekteerimise maksumuse, taastatava külma- ja soojavee torustiku ja vajalike liitmike maksumuse (ilma paigaldustöödeta), elamu soojajaotustorustiku taastamise maksumuse (ilma paigaldustöödeta) ja küttesüsteemi ja veetorustiku paigaldustööde maksumuse kui kahju tasaarvestamist kostja nõudega. 18.06.2019 toimunud kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi OÜ Serinus hinnapakkumise koostanud P.V., kes andis ütlusi selle kohta, et ta käis Xxxxxxxxxxx kinnistu vee- ja küttesüsteemi üle vaatamas ca nädal varem hinnapakkumise koostamise kuupäevast. Ülevaatuse käigus nägi ta, et katla torud oli maha lõigatud, pumbad olid eemaldatud, puudusid paisupaagid, torud ja muud katlasüsteemi juurde kuuluvad lisad, torud olid seinalt lahti monteeritud, alles oli vaid katlakest. Kostja on omaks võtnud, et ta eemaldas katlalt sisse- ja väljatulekukraanid. Tunnistaja ei osanud öelda, kas katel oli vettpidav. Katel on taastatav. Tunnistaja P.V. ütlustega on ümber lükatud kostja paljasõnaline väide, et katel oli töökorras. Tunnistaja selgitas, et hinnapakkumises toodud projekteerimise töö on vajalik töö vee- ja küttesüsteemide taastamise ettevalmistamiseks, mis sisaldab eskiisprojekti, mille järgi muretsetakse tööks vajaminev materjal. Hind lähtub sellest, et tehakse vaid süsteemide taastamise tööd. Ilma töö ettevalmistamiseta ei ole võimalik nii suure maja vee- ja küttesüsteemi taastada. Tunnistaja selgitas, et soojatorude ja veetorude jooksvate meetrite arvud võttis ta Maa-ameti kaardilt. Materjalide komplekteerimine ja transport on hinnanguline, kinnistu asub linnast eemal 2 tunni autosõidu kaugusel. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja seetõttu ka hinnapakkumine kontrollitav osas, mis puudutab sooja- ja veetorustiku maksumust, kuivõrd tunnistaja ütlustest ei nähtu usutavalt, kuidas kujunes tunnistaja kui hinnapakkumise koostaja arvamus sellest, et torustike taastamiseks on vaja vastavalt 80 jooksvat meetrit ja 45 jooksvat meetrit torusid. Ei ole usutav, et Maa-ameti kaartidel oleks kajastatud konkreetse hoone torustike mõõdistused vm andmed, mis võimaldaks hinnata konkreetsete kahjustuste taastamiseks 10 2-18-13060 vajaminevad torukulu, seda enam, et torustikke ei tulnud tervikuna asendada vaid taastada, s.t osa torudest pidi olema kasutatavad. Kohus on seisukohal, et tavapäraselt tehakse sellise materjalikulu hindamiseks vastavad mõõdistused, mida antud juhul tehtud ei ole. Ilmselt plaanitakse mõõdistused teostada hinnapakkumises toodud projekteerimise töö käigus, mis on vajalik materjalide tellimiseks, kuid asjas puuduvad andmed, et vastavad mõõdistused oleksid tehtud. Kohtu arvates on põhjendatud hageja kahjunõue kostja vastu vähemalt keskkütte taastusremondi maksumuse, 6 radiaatori maksumuse, taastatava keskkütteüstseemi ja veevärgi projekteerimise maksumuse (tegemist on tööde ettevalmistamiseks vajaliku eskiisi maksumusega, mille järgi materjali muretsetakse) ja paigaldustööde maksumuse ulatuses, s.o kokku summas 7590 eurot. Nimetatud tööde ulatust on kohtu hinnangul vähemalt visuaalselt võimalik hinnata ja selle maksumust prognoosida. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaks aluse järeldada, et mõistlikud maksumused on väiksemad. Kohtu arvates ei ole asjakohasteks tõenditeks kostja poolt esitatud pakkumused katelde kohta (II kd, tl 42 – 43), kuna puuduvad andmed selle kohta, et tegemist on Xxxxxxxxxxx kinnistul asuva katlaga võrreldavate kateldega. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud Lääne-Harju Vallavalitsuse ehitusspetsialisti 01.04.2019 e-kirjas väljendatu ei välista OÜ Serinus pakkumuses sisalduva projekteerimise töö hüvitatavust
lg 1 alusel asja parandamise mõistliku kuluna, isegi, kui projekti tegemine ei ole kohustuslik. Kohus on seisukohal, et parandustööde ettevalmistamine selleks, et teha kindlaks tööks vajaminev materjal, on mõistlik tegevus selleks, et tagada parandustööde tegemise efektiivsus. 5.12. Kokkuvõtvalt oli hagejal kostja vastu kasutuseeliste nõue summas 1015 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 7590 eurot, mida hagejal oli õigus tasaarvestada kostja poolt täitemenetluse nr 175/2018/474 raames sissenõutava nõudega summas 5617,39 eurot selliselt, et tasaarvestamise järgselt muutus kostja nõude sissenõudmine lubamatuks TMS § 221 lg 1 järgi, kuna tasaarvestuse tulemusena lõppes kostja nõue hageja suhtes tervikuna
MS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, mistõttu kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 6.2.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6.3. Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt hagimenetluses tasutud riigilõivu 425 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot, kokku 475 eurot kui vältimatu ja vajaliku kulutuse hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel. 6.4.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on 11 2-18-13060 menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 6.5. Vastavalt hageja poolt 18.06.2019 esitatud menetluskulude nimekirjale koosnevad hageja menetluskulud lisaks tasutud riigilõivudele ka kulutustest õigusabile summas 1981,20 eurot koos käibemaksuga ja esindaja transpordikuludest kohtuistungitele Pärnus summas 30 eurot. 18.06.2019 kohtuistungi kulud palub hageja välja mõista vastavalt tegelikule istungiajale. Vastavalt 18.06.2019 menetluskulude nimekirjale on õigusabi osutatud 16,51 tunni ulatuses tunni hinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot tund. Hageja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Hageja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb hageja õigusabikulud kindlaksmäärata koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud materjalidega tutvumisele 1,0 tund; 02.09.2018 hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele (6,5 lk + lisad) 5,2 tundi; 02.09.2018 hagi tagamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele (2,5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.