2-18-14630/28

2-18-14630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2018.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14630 Tsiviilasi R K hagi M K vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende Istungil osales: Hageja R K (IK XXXXXXXXXXXXX) Istungil ei osalenud: Kostja M K (isikukood XXXXXXXXXXXXX) 5.12.2018.a. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada R K ja M K abielu, mis on sõlmitud 07.08.2013.a. Saare Maavalitsuses, dokumendi nr 12-32-2013/
4. Taastada R K avaldusel tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi S. Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
5. R K esitas 1.10.2018.a. maakohtule hagi M K vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 07.08.2013.a. Saare Maavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted on lõppenud 11.09.2018.a. Kostja elab püsivalt X , hageja X . Kohtuväliselt ei ole kostja olnud nõus lahutama. Abielu lahutamise soovi aluseks on hageja sõnul lahendamatud erimeelsused pere majandusliku ning sotsiaalse toimetuleku osas ning erinevad väärtushinnangud ja arusaamad perekonna koostoimimise nii vaimsel kui füüsilisel tasandil /vt protokoll lk 52/. Hageja 1 2-18-14630 ei soovi kooselu taastada ega kostjaga leppida, kuna abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hageja soovib peale lahutust saada perekonnanimeks S. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, ei soovinud leppimisaega ja palus asja lahendamist kostja osavõtuta. KOSTJA SEISUKOHT
6. Kostja esialgses vastuses hagile avaldas lootust, et poolte abielu on vaatamata kõigele ikkagi võimalik taastada ning pooltel leppida /t.l. 50/. Kostja ei ole 7.11.2018 ja 5.12.2018 toimunud kohtuistungitele ilmunud. 4.12.2018 menetlusdokumendis (vastulauses) kostja teatas, et ta ei osale kohtuistungil, kuna on tuvastanud, et edasine abielu jätkamise mõttekus puudub. Kostja lisab, et juhul kui hageja ei ole nõus endiselt leppima, siis võib abielu lahutada /t.l. 57, 58-65/. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta TsMS § 410 ja 414 lg 1 ja 2 alusel. Kohtukutse on kostjale isiklikult kättetoimetatud ja talle on istungilt puudumise tagajärgi selgitatud /t.l. 54, 56/. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Hageja kinnitusel on poolte vahelised abielulised suhted pöördumatult lõppenud 2018 septembris, pooled elavad eraldi ning hageja ei soovi kooselu taastada ega kostjaga leppida. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ja abielu taastada ei ole enam võimalik, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Nimeseaduse § 11 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja soovil tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime S. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 2