Obsah (9)

§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 05.september 2019.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14419 Tsiviilasi AS X hagi KK v

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: - AS X ja kk vahel oli 29.05.2017 sõlmitud tähtajatu tööleping KK tööleasumise kohta laohoidja ametikohale (TVK toimik); - KK ütles temaga sõlmitud töölepingu 08.06.2018 erakorraliselt üles (tl 55) ning tööandja sai töötajapoolse lepingu ülesütlemisavalduse kätte samal päeval; - kostja pärast 08.06.2018 enam tööle ei ilmunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid asjaolud, mis andsid aluse KK poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 3 alusel.
2. Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-12, p 11). Mõjuvaks põhjuseks on ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sama sätte lg 3 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. 4 2-18-14419
3. 08.06.2018 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja märkinud töösuhte lõpetamise isiklikel põhjustel (elukoha muutus ja tööl käimise teekonna pikenemine umbes 60 km). Kohtule 04.11.2018 esitatud hagiavalduse vastuväidetes tugineb kostja sellele, et töökeskkond on tema jaoks muutunud pingeliseks ning et kostja ei olnud rahul palgaläbirääkimistega (tl 37-38). 19.12.2018 menetlusdokumendis selgitab hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise peamise põhjusena probleeme elukaaslasega (tl 52-53). 13.03.2018 vastuses kohtule on kostja väitnud, et lisaks eelnevalt elukaaslasega olnud probleemidele tekkis tal 07.06.2018 õhtul ka oma emaga riid, kellega elati samal elamispinnal (tl 107-109), mille kohta on ka ema seletus (tl 111). Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja on esitanud erinevaid asjaolusid oma ootamatu tööltlahkumise põhistamiseks. Selgusetuks jääb, kuidas probleemid elukaaslasega said 07.06.2018 põhjustada elukoha muutust, kuna kostja elas ema juures. Eeltoodust lähtudes kostja väited perekondlike probleemide kohta ei ole usutavad. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise põhjusena ei ole kostja tuginenud väidetavale varem juhtunud tööõnnetusele, jätab kohus kostja vastavad väited ja sellega seonduvalt esitatud tõendid arvestamata. Tähelepanuta ei saa jätta ka hageja vastuväiteid kostja elukoha vältimatu muutuse kohta. Vaidlust ei ole selles, et kostja nimetas töövaidluskomisjoni istungil 16.08.2018 oma elukohaks xxxxxxxxx xxxxx lähedal ning väheusutavad on kostja väited, et kuigi ta elas xxxxxxx, ei soovinud ta oma aadressi avalikustada. YY on kinnitanud, et 07.06.2018 pöördus kostja tema poole sooviga leida uus korter xxxxxxxxxxxl (tl 45). Seega oli kostjal juba 07.06.2018 kindel soov ja kavatsus hageja juurest lahkuda, mis teeb väheusutavaks kostja väited, et ta uuris esimese asjana kohe 07.06.201808.06.2018 odavaid xxxxx linna üürikorterid otse omanikult (tl 108). Kostja on ise kinnitanud, et juba 07.06.2018 oli selge tema töölt lahkumise otsus, millest pidanuks kostja hagejat informeerima hiljemalt 08.06.2018 tööpäeva alguses, mitte aga pärast tööpäeva lõppu, mis andnuks võimaluse pooltel kokku leppida töötamise jätkumiseks, sh vajadusel töögraafiku muutmiseks töölepingu korralise ülesütlemise lõpuni. Hageja on õigustatult osundanud pooltevahelise töölepingu p-le 2.3.4, mis kohustab kostjat informeerima hagejat viivitamatult kõigist töö tegemist mõjuvatest takistusest, mis on ka põhjendatud, sest töötaja töölt ärajäämise korral tuleb tööandjal töö ringi korraldada. Hageja on esitanud ka andmed selle kohta, et tööandjale kuulub külaliskorter, mida saanuks töötaja ajutiseks majutamiseks kasutada, kuid kostja eitab teadmist sellise korteri olemasolust. Kostja ei teavitanud enne töölt lahkumist hagejat ühestki tööl käimist takistavast või raskendavast asjaolust, seepärast ei saanud kostja ametikorteri kasutamist ka kaaluda ning selle mittekasutamist ette heita. Kuigi kostja on väitnud, et pidi 08.06.2019 xxxxxxx lahkuma elukoha puudumise tõttu ei eita ta, et viibis mitmel korral 08.06.2018 ja jaanipäeva vahelise ajal xxxx linnas ja liikus ka erinevate sõidukitega olemata nende omanik. Kuivõrd kostja ei eita seda, et on olnud erinevate sõiduautode kasutaja, jätab kohus hageja vastavad väited ja neid kinnitavad tõendid tähelepanuta. Kostja ei ole vaidlustanud ZZ ütlusi, et ööbis tema juures pärast töösuhte lõppemist (tl 94). Seega ei ole usutavad kostja väited, et alates 08.06.2018 olid kostja võimalused xxxxxxxx ja xxxxxx liikumiseks täielikult välistatud, vaid kostjal olnuks võimalus xxxxx linnas xxxxx xxxxx hageja juures töölkäimist jätkata kuni töölepingu ülesütlemise mõistliku etteteatamistähtaja lõpuni. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta ka kostja väited vabade üüripindade puudumise kohta xxxxx linnas. Kohtuotsuses kajastamata muud poolte väited ja viited tõenditele jätab kohus samuti tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. 5 2-18-14419
4. Isegi kui kostja läks 07.06.2018 oma elukaaslasega ja emaga tülli ja tal ei olnud enam võimalik elada mitte üheski hageja juures olevast töökohast töölkäimist võimaldavas kauguses olevas asukohas, nõustub kohus hagejaga, et kostja poolt oma lähedastega tülitsemine ei ole käsitletav töölepingu erakorralist ülesütlemist õigustava põhjusena TLS § 91 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Isiku poolt tülitsemine oma lähedastega on selline asjaolu, mis allub täielikult isiku enda kontrollile ja sõltub ainult sellest isikust endast, sh on isikul võimalik seda ära hoida või kõrvaldada sellega kaasnevad võimalikud negatiivsed tagajärjed näiteks leppimise teel. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab erakorralist ülesütlemist põhjendama. Kostja ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist tüliga oma elukaaslase ja emaga põhjendanud ei ole. Kuivõrd tülitsemine elukaaslase ja emaga on sündmused, mis alluvad üksnes kostja enda kontrollile ja mille toimumist või tagajärgi oli kostjal võimalik mõistliku pingutusega ära hoida, ei ole tegemist objektiivse, ettenägematu ega vältimatu põhjusega töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 ega TLS § 91 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt ette teatamata töölt lahkumine (ka tülitsemiste tegeliku asetleidmise korral) käsitletav töölepingu ja TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegade rikkumisena, mis ei ole vabandatav. Töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tuleb lugeda tühiseks ning pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 09.07.2018, so pärast TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist.
5. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 8.2 kohaselt, kui töötaja keeldub tööle asumast, kohustub töötaja tasuma tööandjale leppetrahvi töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, töölepingu p 8.3 kohaselt, kui töötaja lahkub töölt järgimata TLS-s sätestatud etteteatamistähtaegasid, kohustub töötaja tasuma tööandjale leppetrahvina etteteatamisajast puudu jääva iga tööpäeva eest töötaja keskmist päevapalka. Kuna töötaja kohustus tööle ilmuma 11.06.2018, kuid töötaja tööle ei ilmunud ega võtnud tööandjaga ka ühendust, nõuab hageja kostjalt leppetrahvi, arvestades töötaja keskmiseks tööpäeva tasuks 48,05 eurot, 21 tööpäeva eest summas 1 009,05 eurot ning viivist leppetrahvi summalt alates hagiavalduse esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni. Leppetrahvi arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud, kostja ei ole selle suurust ega arvestuslikku õigsust vaidlustanud.

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6 2-18-14419 Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu töövaidluskomisjonis ja kohtus kokku õigusabikulust kokku 21,69 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot summas 2602,80 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik hageja menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kulud on vajalikud ja põhjendatud ja esitab kulud ilma käibemaksuta. Riigikohtu määruse (lahend nr 32-1-177-15, p 12) kohaselt on võimalik töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine

§ 144p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega.

Kuna kostja hageja menetluskuludele vastu ei vaielnud, piirdub kohus selle kontrollimisega. Õigusabile kulunud aeg vastab asja keerukusele ning mahule ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Vastavalt menetluskulude jaotusele kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja õigusabikulud. Samuti tuleb kostjal hageja menetluskuluna tasuda hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Kostja taotlusel ja

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 7