2-18-119365/28

(4)2-18-119365 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-18-119365 A.i (isikukood xxxxxxxxxxx), B.i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja C.i (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel elatise tasumises 22.03.2019 sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.1.Kostja tasub A.i kasuks igakuist elatist summas 150 eurot kuus. Elatise suurust indekseeritakse iga aasta 01.01 tarbijahinnaindeksiga, kuid mitte rohkem kui 3%. Kostja tasub A.i kasuks igakuist elatist kuni A.i täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. 1.2.Kostja tasub B.i kasuks igakuist elatist summas 200 eurot kuus kuni B.i täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. 1.3.A. ja B.i erakorralised kulutused, mida kannab C. kooskõlastatult D.iga lisaks elatisele, arvestatakse järgmise kuu elatisest maha pool tehtud kulutustest. D.iga kooskõlastamata kulutusi ei ole C.il õigus järgmise kuu elatise summaga tasaarvestada. 1.4.Kostja tasub elatise alates aprillikuust 2019 hagejate seadusliku esindaja D.i arveldusarvele iga kuu
2. kuupäevaks nr XXXXXXXXXXXAS-s SEB Pank jooksva kalendrikuu eest.
3. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-18-119365 D.i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja C.i (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel A.iga (isikukood xxxxxxxxxxx) ja B.iga (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtlemise korras 22.03.2019 sõlmitud kompromiss järgnevalt: 2.1.A.i ja B.i elukoht on D.i elukoht Eesti Vabariigi piires. 2.2.B. ja C. korraldavad omavahelise suhtluse jooksvalt, leppides kohtumiste ja suhtluse aegades omavahel kokku. 2.3.C. võtab iga nädala teisipäeval ja neljapäeval A.i koolist ja toob tagasi tema elukohta samal päeval hiljemalt kell 20.
4. 2.4.C. võtab iga paaritu nädala reedel A.i koolist ja toob tagasi tema elukohta sama nädala pühapäeval hiljemalt kell 20.
5. 2.5.See lapsevanem, kelle juures A. viibib, tagab A.i kooliga seotud kohustuste täitmise (sh koduste tööde tegemise), trennis, võistlustel käimise ja kõik muu lapse huvides olevate tegevuste ja toimingute tegemise. 2.6.A. veedab C.iga orienteeruvalt pool suvevaheaegadest. Konkreetsed päevad lepivad C. ja D. kokku jooksvalt, arvestades mõistlikult A.a soove ja lapsevanemate võimalusi. 2.7.A. veedab paaritutel aastatel sügisvaheaja ja veebruarikuu talvevaheaja D.iga ning kevadvaheaja ja jaanuarikuu vaheaja C.iga ja paaris aastatel vastupidi. 2.8.A. veedab paaritutel aastatel jõulude ajal
6. -24.12 D.i juures ja
7. – 26.12 C.i juures ja paaris aastatel vastupidi. A. veedab paaritutel aastatel 31.12 – 01.01 C.i juures ja paaris aastatel vastupidi. A.ile tuleb tema juurde järele lapsevanem, kelle juurde ta läheb. 2

(4)2-18-119365 2.9.Paaris aastatel on A. 23.06 – 25.06 D.i juures ja paaris aastal vastupidi. 2.

1. A. veedab D.i sünnipäeva D.i juures ja C.i sünnipäeva C.i juures. 2.
2. Emadepäeva veedab A. D.i juures ja isadepäeva C.i juures. 2.
3. Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps viibib teist vanemat viivitamatult teavitama lapse haigestumisest. 2.
4. Lapsevanem võib isiklikest rahalistest vahenditest A.iga ja/või B.iga reisida kestusega kuni kümme päeva järjest väljapoole Eesti Vabariiki, milliste osas loetakse teise vanema nõusolek antuks käesolevat kokkulepet kinnitava kohtumäärusega. Lapsevanem kohustub teist lapsevanemat eelmises lauses nimetatud reisidest ette teavitama viivitamatult reisist teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne reisi algust. 2.
5. Mõlemal lapsevanemal on õigus A.iga suhelda ka käesolevas kokkuleppes reguleerimata ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, treeningutel jne. 2.
6. Lapse isal on õigus kohtuda lapsega ka kohtumääruses sätestatud suhtlemise korra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud üritustest nagu lastevanemate koosolekud, lapse arenguvestlused, lapse esinemised ja võistlused ja muudest vanematele ja avalikkusele mõeldud tähtpäevadest, üritustest või kokkusaamistest. 2.
7. Juhul, kui A.iga suhtlemisel või kooskõlastatud plaanilisteks koosveetmisteks on mingeid objektiivseid takistusi (eelkõige lapse haigus või terviserike vms põhjendatud takistus) on lapsevanem kohustatud sellest teist lapsevanemat koheselt teavitama. Vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et A.iga suhtlemine toimiks suhtlemiskorra järgi ning suhtlemisel arvestatakse eelkõige A.i huve. 2.
8. Vanemad kohustuvad A.i ja B.i juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid. 2.
9. Vanemad kohustuvad teise vanema poolt esitatud ja last puudutavale jooksvale teabele või päringule vastama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe päeva jooksul. Erakorralistel sündmustel või muudel ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida kontakteerumiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu esitamise. 2.
10. Vanemad kohustuvad teavitama enda, B.i ja A.i sidevahendite andmete (sh telefoni nr, e-posti aadress, elukoht) muutumisest koheselt teist vanemat.
11. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
12. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. 3

(4)2-18-119365 Sisulised asjaolud ja kohtu seisukoht Pärnu Maakohtu menetluses on A.i ja B.i hagi C.i vastu elatise väljamõistmiseks ning C.i vastuavaldus isa ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 22.03.2019 toimunud kohtuistungil pidasid pooled läbirääkimisi, sõlmisid kompromissi ja esitasid allkirjastatud kompromissi kohtule kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi, on alaealise lapse huvides, on täidetav ning kuulub rahuldamisele. Kohus on menetlusosalistele selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi tulenevalt TsMS § 432. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Eestkosteasutusel ei ole vastuväiteid kokkuleppe osas. Vastavalt TsMS § 430 lg 5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 4