Obsah (4)

§ 101§ 97§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. märts 2019, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei k

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumelatise suurusest kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. 2-18-118894 3. Välja mõista F.A.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatis alates 27.03.2019 igakuuliselt summas 115 eurot alaealise lapse M-J.A.i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks, kuid mitte vähem kui 42,59%

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumelatise suurusest kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.

1. Välja mõista F.A.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise lapse T.A.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 02.09.2018 kuni 26.03.2019 eest summas 1218 eurot.
2. Välja mõista F.A.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise lapse M-J.A.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 02.09.2018 kuni 26.03.2019 eest summas 1218 eurot.
3. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Elatise võlgnevus ja igakuine elatis tasuda A-L.T.i pangakontole nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sisulised asjaolud
4. 26.09.2018 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse hagejate igakuise elatise nõudes miinimumsummas kostja vastu ja andis asja üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati vastuväite esitamise tõttu kostja poolt. Hagejate esitatud asjaolud ja tõendid
5. 12.10.2018 esitasid hagejad kostja vastu hagiavalduse igakuise elatise saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hagejad kostja alaealised lapsed. Nimetatud asjaolude tõendamiseks esitasid hagejad oma sünni tõendid (digitoimiku tl 40 ja 41). Hageja 2 on sündinud xxxxxxxxxxx ja hageja 1 on sündinud xxxxxxxxxxx.
6. Kostja ei ela hagejatega koos alates 2016.a oktoobrist. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku et kostja tasub hagejate ülalpidamiseks igakuiselt kokku 450 eurot, millest 150 eurot kuus pidi kostja tasuma hagejate seadusliku esindaja kasutuses olnud 2 2-18-118894 sõiduauto liisingumakseteks, selleks et rahuldada hagejate transpordivajadusi. Liisingukohustuse lõppemise järgselt pidi sõiduauto antama hagejate seadusliku esindaja omandisse, mida tegelikult ei tehtud.
7. Kostja ei tasu hagejatele elatist alates septembrist
8. Hagejad soovivad elatist seaduses sätestatud miinimummääras alates 02.09.2018, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
9. Hageja 1 igakuiste kulude suuruseks on 424,90 eurot. Nimetatud summast 91,98 eurot on hagejale 1 langev osa eluasemekuludest, toidule ja hügieenile 145 eurot, riietele, jalanõudele ja sporditarvetele 70,40 eurot, õppevahenditele ja meelelahutusele 84 eurot, ravimitele 10 eurot ja tanspordile 23,52 eurot.
10. Hageja 2 igakuiste kulude suuruseks on 503,86 eurot. Nimetatud summast 91,98 eurot on hagejale 2 langev osa eluasemekuludest, 161,38 eurot on kulu toidule ja hügieenile, 91,65 eurot on kulu riietele, jalanõudele ja sporditarvetele, 63 eurot on kulu õppevahenditele ja meelelahutusele, 10 eurot ravimitele, 62,33 eurot on kulu ravile terapeudi juures ja transpordile terapeudi juurde, 23,52 eurot on üldine transpordikulu kuus.
11. Hagejad täpsustasid oma 25.02.2019 seisukohas, et vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-21-69-13 seisukohale saab lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas. Vastavalt üürilepingule on hagejate seadusliku esindaja ja hagejate kasutuses oleva korteri üüriks 200 eurot kuus, s.o 2,56 eurot/m
12. Ka avalike kinnisvaraportaalide keskmise üürihinna järgi on tegemist samasse suurusjärku jääva ruutmeetripõhise hinnaga (www.city24.ee väljavõte). Kuivõrd leibkonnas on neli liiget, siis tuleb üür jagada neljaga, seega hageja eluasemekuludest moodustab üür 50 eurot.
13. Hagejate seadusliku esindaja kontole laekub igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 110 eurot, s.o kummagi hageja kohta 55 eurot (hagejate seadusliku esindaja konto väljavõte perioodi 01.01.2018 – 15.11.2018 kohta, mis puudutab peretoetuste maksmist). Hagejate seadusliku esindaja igakuiseks sissetulekuks on töötasu OÜ-st Xxxxxxxxxxx, mis on keskmiselt ligikaudu xxxxxxxxxxxt (hagejate seadusliku esindaja konto väljavõte perioodi 01.01.2018 – 15.11.2018 kohta, mis puudutab töötasu maksmist). Muud vara ega sissetulekuid hagejate seaduslikul esindajal ei ole.
14. Hagejad on seisukohal, et kostja avaldatud kulud ületavad tema tulusid. Hagejad on seisukohal, et kostja on esitanud kohtule valeandmeid oma varade kohta. Kostja pangakontode väljavõttest nähtub, et kostja sööb tihti toitlustusasutustes, sõidab tihti taksoga, tangib kütust, millest tulenevalt ületab tema elustandard tunduvalt tema sissetulekuid. Kostja esitatud asjaolud ja tõendid
15. Kostja taotles mõista elatis välja alla miinimummäära. Kostja ei suuda seaduses sätestatud miinimummääras tasuda elatist kahjustamata enese inimväärset ülalpidamist. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline 3 2-18-118894 kohtuotsust täitma. Väljamõistetud elatis ei või olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Kostja avaldas, et ta ei ole suuteline enam hagejate seadusliku esindajaga varasemalt kokku lepitud määras elatist tasuma. Kostja töötas Rootsi Kuningriigis, kus tema töötasu oli elatise tasumiseks kokku lepitud määras piisavalt suur. Kostja naases perekondlikel põhjustel Eestisse ja asus elama Xxxxxxxxxxx augustis
16. 05.09.2018 asus kostja tööle Xxxxxxxxxxxs üldehitajana (digitoimiku tl 63 – 65) tunnitasu määraga 3,1 eurot. Igakuiselt on tema netotöötasu ca 500-539 eurot kuus. Xxxxxxxxxxxl on keskmine palk üks madalamaid Eestis. Kostjale kuulub sõiduauto 2004.a sõiduauto BMW registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx. Kostja abiellus B.R.iga xxxxxxxxxxx (digitoimiku tl 62). Kostjal on 19.04.2019 paiku sündimas kaksikud lapsed (digitoimiku tl 54). Kostja igakuised kulud on 426,61 euro ulatuses (konto väljavõte), mistõttu jääb tal igal kuul vaba raha 73,39 – 112,39 eurot. Pärast laste sündi on kostjal kohustus pidada üleval nii oma abikaasat kui ka lapsi. Kostja uues peres kasvab juba praegu kolm last, kes on tema abikaasa lapsed. Üks lastest on erivajadustega.
17. Kostja vaidlustas 11.02.2019 eelistungil kummagi hageja eluasemekulud osaliselt, s.o kummalegi hagejale langeva igakuise üürikulu kokku summas 50 eurot. Muus osas nõustus kostja, et hagejate kulud eluasemele on 42,02 eurot. Kostja vaidlustas 11.02.2019 toimunud eelistungil hagejate toidukulud osaliselt. Kostja asus seisukohale, et hageja I ja II toidukulud on igakuiselt hinnanguliselt 62,50 eurot ja 125 eurot kummagi hageja kohta ei ole usutav. 11.02.2019 toimunud eelistungil vaidlustas kostja hagejate kuludest üldise transpordikulu 23,52 eurot, samuti hageja 2 sporditarvete igakuise kulu. Muus osas kostja avaldas, et ta ei vaidlusta hagejate igakuiseid kulusid.
18. Kostja taotles võtta elatise suuruse määramisel arvesse hagejate seadusliku esindaja kontole laekuvaid peretoetusi ja asjaolu, et kahe lapse puhul eksisteerib mastaabisääst. Kostja teavitas, et on suuteline tasuma kummagi hageja jaoks 40% kehtivast miinimummäärast, s.t 108 eurot kuus. Kohtuotsuse põjendused
19. Perekonnaseadus (edaspidi

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

14. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Digitoimiku tl 40 ja 41 paiknevate sünni tõendite alusel tuvastab kohus, et hageja 1 ja 2 põlvnevad kostjast. Seega on kostja

§ 97lg 1 kohaselt kohustatud hagejaid 1 ja 2 ülal pidama.

15.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool 4 2-18-118894 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o

1. a 250 eurot kuus ja 2019.a 270 eurot kuus.
2. Hagejad on taotlenud elatist miinimummääras (

§ 101lg 1).

Kostja vaidlustas hagejate vajadused osaliselt. Kuna kostja ei vaidlustanud ja nõustus 11.02.2019 toimunud kohtuistungil hageja 1 eluasemekuludega kokku summas 41,98 eurot (puitkütte materjal 15 eurot, elektrikulu 6,56 eurot ja kommunaalkulud 20,42 eurot), samuti hügieenikuluga 20 eurot, pikapäevarühma toitlustusega 16,38 eurot, riiete, jalanõude ja sporditarvete kuluga kokku 70,40 eurot, õppevahendite ja meelelahutuskuluga summas 84 eurot ja ravimikuludega summas 10 eurot, siis loeb kohus hageja 1 igakuised vajadused eelnimetatud, s.o kokku 242,76 euro, ulatuses TsMS § 231 lg 2 alusel kostja poolt omaksvõetuks ja tuvastatuks. Kuna kostja ei vaidlustanud ja nõustus 11.02.2019 toimunud kohtuistungil hageja 2 eluasemekuludega kokku summas 41,98 eurot (puitkütte materjal 15 eurot, elektrikulu 6,56 eurot ja kommunaalkulud 20,42 eurot), samuti hügieenikuluga 20 eurot, riiete ja jalanõude kuluga kokku 68,15 eurot, õppevahendite ja meelelahutuskuluga summas 63 eurot, ravimikuludega ja terapeudi ravi kuluga summas 45 eurot ning arsti juures käimiseks vajaliku transpordikulu summas 27,36 eurot, siis loeb kohus hageja 2 igakuised vajadused eelnimetatud, s.o kokku 265,49 euro, ulatuses TsMS § 231 lg 2 alusel kostja poolt omaksvõetuks ja tuvastatuks. Kostja vaidlustas kummagi hageja igakuise üürikulu summas 50 eurot, toidukulu summas 125 eurot ja transpordikulu kummagi hageja osas summas 23,52 eurot kuus, hageja 2 sporditarvete kulu summas 23,50 eurot. Üürikulu tõendamiseks esitasid hagejad 10.09.2017 kirjalikult sõlmitud eluruumi üürilepingu, mille kohaselt on hagejate seaduslik esindaja üürnikuna sõlminud tähtajatu üürilepingu Xxxxxxxxxxx asuva korteri kasutamiseks. Vastavalt üürilepingu p-le 3.2 on igakuise üüri suuruseks 200 eurot. Korteri suuruseks on 77,8 m2 (lepingu p 1.1). Hagejad avaldasid, et korterit kasutavad peale hagejate hagejate seaduslik esindaja ja viimase uus elukaaslane. Seega jaguneb korteri üür nelja inimese vahel, s.o 200/4=50 eurot. Hagejad esitasid täiendavalt väljavõtte kinnisvaraportaalist www.city24.ee, millest nähtub, et Xxxxxxxxxxx pakutakse 80 m2 suurust korterit üürile hinnaga 200 eurot kuus. Kohus tuvastab eelnimetatud dokumentide alusel, et kummagi hageja üürikulu kuus on 50 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegelik kulu oleks teistsugune. Hagejad on välja toonud, et kummagi lapse hinnanguline kulu toidule on 125 eurot kuus. Kostja pidas 11.02.2019 toimunud kohtuistungil mõistlikuks kuluks toidule 62,5 eurot kummagi hageja jaoks. Kohus peab mõistlikuks toidukuluks kuus 100 eurot hageja kohta. Kostja ei vaidlustanud 11.02.2019 toimunud kohtuistungil hagejate transpordikulud kummagi hageja kohta 23,52 eurot, kuid oli seisukohal, et tema ei pea kulusid hüvitama. Kohtule on usutav hagejate selgitus transpordivajaduse osas, s.t laste elukoht asub lasteaiast ja koolist 10 km kaugusel, s.t 20 km ca 21 päeva kuus, s.o kokku 420 km, mis teeb hageja kohta kütuse kuluks ca 23,52 eurot kuus kummagi hageja kohta. Kohus on seisukohal, et hageja 2 osas ei ole põhjendatud igakuine sporditarvete kulu 23,50 eurot, kuna hageja 2 ei ole esile toonud, et ta osaleks igakuiselt mõnes spordiringis vms. 5 2-18-118894 Eeltoodu alusel tuvastab kohus kokkuvõtlikult, et hageja 1 igakuised põhjendatud kulutused on summas 416,28 eurot ja hageja 2 igakuised põhjendatud kulutused on summas 439,01 eurot. 17.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 18. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 32-1-118-12). Riigikohus on oma 25.04.2018 otsuses nr 2-16-100215 p-s 14 selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu tuleb iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mh tuleb hinnata, kas vastav asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagatakse elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.

1. Kuna vanemad peavad eelduslikult oma lapsi üleval pidama võrdsetes osades ja hagejate seaduslik esindaja ei ole esile toonud asjaolusid, miks tema kohustuse osakaal peaks olema väiksem, siis on kostja kohustuse osa hageja 1 puhul 208,14 eurot ja hageja 2 puhul 219,51 eurot. Kostja taotles elatise välja mõistmisel võtta arvesse peretoetusi, mida Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-35-17 pidanud võimalikuks. 2019.a on peretoetused 60 eurot kuus lapse kohta. Kohus peab elatise väljamõistmisel võimalikuks arvestada kummagi lapse kohta tasutavat peretoetust pooles ulatuses, arvestades vanemate kohustuste võrdsust, s.o 30 eurot kummagi hageja kohta.
2. Kostja on taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära, kuna tal on sündimas aprillikuus 2019.a kaksikud lapsed. Nimetatud asjaolu on tõendatud Kuresxxxxxxxxxxx Haigla SA 07.09.2018 tõendiga nr 6160, mille alusel kohus tuvastab, et aprillikuus 2019 on kostjale sündimas kaksikud lapsed. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mille alusel saaks kohus teistmoodi järeldada.
3. Samuti on kostja taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära, kuna tema sissetulekud, s.o töötasu, mis on igakuiselt ca 500 – 539 eurot kuus neto, ei võimalda miinimummääras hagejatele elatist tasuda ja seaks ohtu kostja enda ja tema sündimata laste inimväärse toimetuleku. Kostja on esitanud kohtule oma töölepingu OÜ-ga Xxxxxxxxxxx, millest nähtub, et kostja asus OÜ-s Xxxxxxxxxxx tööle 05.09.2018 üldehitaja ametikohale ja tema töötasu on 3,1 eurot tunnis. Väljamakstud igakuiste 6 2-18-118894 töötasude suurus nähtub kostja pangakonto väljavõtetelt, mille kohus on välja nõudnud ja kostja on ka ise esitanud ning mis vastab kostja väidetule. Kostja elab ja töötab Xxxxxxxxxxxl, mis nähtub kostja kohta tehtud rahvastikuregistri väljavõttest ja OÜ-ga Xxxxxxxxxxx sõlmitud töölepingu p-st 3.
4. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk Xxxxxxxxxxx maakonnas 2018.a 897 eurot
5. Eeltoodust järeldab kohus, et kostja sissetulek on ligilähedane keskmisele töötasule Xxxxxxxxxxx maakonna piires.
6. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastab, et kostjale ei kuulu kinnisasju kinnistusraamatu väljavõtte alusel. Äriregistri väljavõtte alusel tuvastab kohus, et kostjal ei ole mistahes seoseid ühegi äriühinguga. Maanteeameti väljavõtte alusel tuvastab kohus, et kostjale kuulub 2004.a sõiduauto BMW 525I registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx. Kohus juhtis 11.02.2019 toimunud kohtuistungil kostja tähelepanu vajadusele esitada tõendid sõiduauto väärtuse kohta, mida kostja ei teinud. Maanteeameti andmetel on tegemist universaalkerega autoga, 2494 cm3 mootoriga, mille võimsus on 141 kW ja mis kasutab bensiinikütet, autol on automaatkäigukast ja tagavedu. Sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus kuni 09.2019 ja mille läbisõit novembris 2018 oli 267 821 km. Automüügiportaali www.auto24.ee andmetel ei ole müügis ühtegi täpselt analoogsete parameetritega sõidukit nagu kostjale kuuluv sõiduk. Müügis on universaalkerega ja tagaveoga kaks 2003.a BMW 525, millest ühe läbisõit on 343 000 km ja hind 2500 eurot ning teise läbisõit on 177 000 km ja 4790 eurot. Seega on kohus seisukohal, et kostjale kuuluva sõiduki väärtus võib olla vahemikus 2500 – 4000 eurot.
7. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada kostjale sündivate lastega edasiulatuva elatise suuruse määramisel. Samuti tuleb elatise väljamõistmisel (sh tagasiulatuva elatis) arvestada asjaoluga, et kostja igakuine sissetulek on alates septembrist 2018 tema töötasu ca 530 eurot (neto) ja asjaoluga, et kostjale kuulub sõiduk, mille ligikaudne väärtus on 2500 – 4000 eurot ja hagejate seaduslikule esindajal laekuvate peretoetustega kummagi hageja kohta 30 eurot kuus. Kostja igakuised sissetulekud on sellised, mis ei võimalda miinimummääras elatise väljamõistmist kummagi hageja kasuks, kuna sellisel juhul satuksid kostjale sündivad lapsed hagejatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ega võimaldaks kostjal ka ennast ülal pidada. Kostja majanduslikku olukorda mõjutab talle kuuluva sõiduauto rahaline väärtus. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja

§ 102

lg-te 1 ja 2 alusel kummagi hageja kasuks 115 eurot kuus edasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui 42,59%

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast kuus.

Kohus ei pea võimalikuks arvestada elatise väljamõistmisel kostja leibkonnas kasvavate kostja abikaasa lastega, kuna nende suhtes puudub kostjal ülalpidamise kohustus tulenevalt

-s sätestatust. 24. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 02.09.2018, s.o päevast, mil hagejad esitasid elatise nõuded maksekäsu kiirmenetlusse. Kuna perioodi 02.09.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole kostjal olnud kohustust ülal pidada oma sündimata lapsi, siis mõistab kohus nimetatud perioodi eest välja elatise 180 eurot kummagi hageja kohta kuus, arvestades

§ 102

lg-s 2 sätestatud kostja kohustust kasutada oma sissetulekut ühetaoliselt enda ja hagejate kui oma laste ülalpidamiseks. Tagasiulatuva elatise arvutuskäik on järgmine ühe hageja kohta: 1 https://www.stat.ee/pressiteade-2019-

1. 7 2-18-118894 02.09.2018 – 02.03.2019 oli 6 kuud, seega moodustab elatis nimetatud perioodil kokku 1080 eurot. 03.03.2019 – 26.03.2019 on 23 päeva. 180 eurot/30 päevaga=6 eurot päevas. Seega moodustab elatis nimetatud perioodil 6 eurot x 23 päeva=138 eurot. Seega kokku moodustab elatis perioodil 02.09.2018 – 26.03.2019 ühe hageja kohta 1218 eurot ja mõlema hageja kohta 2436 eurot.
2. Hagejad on väitnud, et kostja on esitanud kohtule ebaõiged andmed oma varalise seisundi kohta, põhjendades seda kostja väidetava elustandartiga, mis nähtub kostja pangakontode väljavõtetest, s.o sagedased väljas einestamised erinevates toitlustusasutustes, oktoobrikuus 2018 on kostja võtnud laenu ca 5000 eurot, kostja tangib tihti kütust ja sõidab taksoga, samuti on kostja saanud makseid oma eelmisest töökohast Rootsis. Kohus nõustub hagejatega selles, et kostjal on võimalik muuta oma tarbimisharjumusi ja vähendada oma igakuiseid kulutusi selleks, et tasuda elatist kõigile oma ülalpeetavatele, kuid kostja pangakontode väljavõtetelt (s.o AS Swedbank pangakonto väljavõte, AS SEB Pank pangakonto väljavõte ja COOP Pank pangakonto väljavõte) ei nähtu kohtu hinnangul, et kostjale oleks laekunud ja laekuks selliseid sissetulekuid, mis võimaldaksid elatist välja mõista suuremas ulatuses. Menetluskulud
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagid osaliselt, s.o ligikaudu pooles ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks mõista menetluskulusid osaliselt välja alaealistelt lastelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 8