KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. oktoober 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei k

§ 108

kohaselt on võimalik elatist tagasiulatuvalt välja mõista kuni üks aasta enne hagi esitamist ja üksnes selle aja eest, mil teine vanem ei ole lapsele elatist andnud. Kuna hagi esitati kohtule 19.09.2018, saab kohus elatise välja mõista ainult alates 19.09.2017 mitte alates 31.08.

2. 19.12.2018 tegi kohus asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagejate hagid kostja vastu (I kd, tl 156 – 159).
3. 17.01.2019 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuse hagiavaldusele (I kd, tl 163 – 171).
4. 11.02.2019 määrusega rahuldas kohus kaja ja taastas asjas menetluse (II kd, tl 1-3).
5. Kohus pidas asjas kaks eelistungit, s.o 25.03.2019 (II kd, tl 6 -7) ja 28.05.2019 (II kd, tl 102 – 105). Kohus rahuldas 26.09.2019 kohtuistungil kostja taotluse kuulata tunnistajana üle L.F. ja jättis taotluse rahuldamata T.F.i osas. Hagejad loobusid kohtuistungil edasiulatuva elatise nõudest ja menetlusse jäi hagejate nõue elatise tasumiseks alates 31.08.2017 kuni 01.07.
6. Kostja esitas kohtuistungil TsMS § 445 lg 1 kohase taotluse. Kohus lõpetas samal istungil poolte nõusolekul eelmenetluse ja vaatas asja sisuliselt läbi (II kd, tl 188-191). Kohtuotsuse põjendused
7. Perekonnaseadus (edaspidi

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

21. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja 1 ja 2 on kostja lapsed Eesti Rahvastikuregistri väljavõtete alusel (I kd, tl 4-5). Seega on kostja

§ 97lg 1 kohaselt kohustatud hagejaid 1 ja 2 ülal pidama.

Kohus tuvastab, et hagejad asusid hagejate seadusliku esindaja juurde elama alates 31.08.2017 (I kd, tl 8). Hageja 1 elab kostja juures alates 01.09.

1. Nimetatud asjaolu loeb kohus tuvastatuks 26.09.2019 kohtuistungil poolte antud selgituste alusel (II kd, tl 188-189).
2. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 31.08.
3. Hagejad esitasid oma hagiavaldused (vormistatuna ühe dokumendina) kohtule 19.09.2018 (I kd, tl 1).

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate hagid kostja vastu perioodi 31.08.2017 – 18.09.2018 eest põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

1. Kohus tuvastab tunnistaja L.F.i ütluste alusel, et alates 18.06.2019 on hageja 1 elanud nende pere juures, s.t mitte hagejate seadusliku esindaja juures ja teda on üleval pidanud kostja (II kd, tl 190 pöördel). Hagejate seaduslik esindaja ei ole esile toonud asjaolusid, et ta oleks pärast 18.06.2019 hagejat 1 üleval pidanud. Kohus on seisukohal, et antud olukorras, kuna hagejate igakuised vajadused on peaaegu võrdselt, kui hageja 1 elab hagejate seaduslikust esindajast eraldi ja hagejate seaduslik esindaja teda enam üleval ei pea, seda teeb teine vanem ja hageja 2 elab jätkuvalt hagejate seadusliku esindaja juures, kes teda üleval peab, siis ei tule kostjalt elatist välja mõista, kuna kumbki vanem kannab tema juures elava lapse kulud ainuisikuliselt. Kohus 7 2-18-14006 jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata hagejate hagid perioodi 18.06.2019 kuni 01.07.2019 eest. 26.09.2019 toimunud kohtuistungil loobusid hagejad elatise nõuetest kostja vastu alates 01.07.2019 (vt kohtuotsuse p 30).
2. Järgnevalt käsitab kohus hagejate hagisid perioodi 19.09.2017 – 18.06.2019 osas. 25.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2017.a 235 eurot kuus, 2018. a 250 eurot kuus ja 2019.a 270 eurot kuus. Hagejad on taotlenud elatist miinimummääras (

§ 101lg 1).

Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja 1 vajadused kuus 454 eurot ja hageja 2 vajadused 463 eurot kuus. Eelduslikult peavad vanemad pidama last üleval võrdsetes osades. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et hagejate ülalpidamiskulude jaotus vanemate vahel peaks olema teistsuguses proportsioonis. Eeltoodust tulenevalt on hagejate poolt hagiavalduses esile toodud vajaduste rahaline suurus selline, et kostjale eelduslikult langev osa, s.o hageja 1 kohta 454/2=227 eurot ja hageja 2 kohta 463/2=231,5 eurot, on alla seaduses sätestatud miinimummäära. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus määrata kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks kummagi hageja osas seaduses sätestatud miinimumsuurust.

1. Kostja tunnistas kohtumenetluses, et hageja 1 transpordivajadus ühes kuus on 15 eurot ja hageja 2 transpordivajadused on 25 eurot kuus, kummagi hageja toiduvajadus on 50 eurot kuus aja eest, kui hagejad on isaga, hageja 1 sidekulud on 17 eurot kuus ja hageja 2 osas 18 eurot kuus, tervishoiukulud hageja 1 koht on 8 eurot ja hageja 2 osas 13 eurot kuus, hügieenitarvete kulu hageja 1 osas 10 eurot ja hageja 2 osas 4 eurot kuus, kummagi hageja koolikohustuse täitmise kulu kummagi hageja osas 14 eurot kuus. Samuti tunnistas kostja, et hageja 2 koolitoidu kulu on 8 eurot kuus, kummagi hageja kohta teleteenuste kulu 4,8 eurot kuus ja elektrikulu kummagi hageja kohta 11,7 eurot kuus. Seega tunnistas kostja hageja 1 vajadusi summas 130,5 eurot kuus ja hageja 2 vajadusi 148,50 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses saab hagejate vajadused lugeda tuvastatuks TsMS § 231 lg 2 alusel.
2. Pooled vaidlesid menetluses osaliselt hagejate eluasemekulude, toidukulu, transpordikulu, riiete ja jalanõude kulu, sidekulu, hügieenikulu ja vabaaja veetmise kulude suuruse üle. 26.1.Hagejad esitasid asjas toidu-ja majapidamiskulude tõendamiseks olemasolevad tšekid, mille kohaselt detsembris 2018 kulutati hagejate peres toidu ja majapidamistarvete peale 119,93 eurot (II kd, tl 44, 49 pöördel). Veebruaris 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 196,65 eurot. (II kd, tl 43, 45, 51). Märtsis 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 146,08 eurot (II kd, tl 46, 50). Aprillis 2019 kulutati toidu ja majapidamistarvete peale 188,75 eurot (II kd, tl 43 pöördel, 46, 48 pöördel, 49). Kohus loeb hagejate poolt esitatud tšekkidel kajastatud kulud tuvastatuks. Hagejad on esile toonud, et tegemist ei ole ammendavate kuludega, kuna kõik tšekid ei ole säilinud. Hagejad on tuginenud Statistikaameti 2018 statistikale LE27, s.o ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum, 30 päeva minimaalse toidukorvi ja mittetoidukulutuste maksumus (II kd, tl 171), mille kohaselt on 2018 olnud minimaalse toidukorvi maksumuseks 99,71 eurot ehk ca 100 eurot. Kostja on tuginenud mastaabisäästule, kuna hagejad elavad 6-liikmelises 8 2-18-14006 leibkonnas. Kohus on seisukohal, et Statistikaameti statistika LE27 toob välja arvestusliku elatusmiinimumi, tegemist on minimaalse toidukorvi hinnaga. Kohtul puudub alus järeldada, et hagejate toiduvajaduste rahuldamine maksaks vähem kui 100 eurot hageja kohta kuus. Kohus arvestab seejuures, et hagejate toiduvajadus ei piirdu elatusmiinimumi tasemega. Hagejad einestavad ka restoranides/söögikohtades ja külastasid perioodil 19.09.2017 kuni 01.07.2019 kostjat Soome Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal ja tuvastab, et kummagi hageja toiduvajadus perioodil 19.09.2017 – 01.07.2019 oli vähemalt 100 eurot kuus. 26.2.Pooled vaidlesid hagejate eluasemevajaduse rahalise suuruse kohta. Hagejad märksid hagiavalduses, et nende vajadused eluasemele on 158 eurot kuus hageja kohta. Kostja võttis omaks, et hagejate vajadused teleteenustele on 4,8 eurot kuus ja eletrikulu kummagi hageja kohta 11,7 eurot kuus. Elektrikulu tõendamiseks esitasid hagejad arved november 2018, detsember 2018, jaanuar 2019, veebruar 2019 kohta (II kd, tl 10-17). Nimetatud arvete alusel tuvastab kohus, et talveperioodil on hagejate eluaseme elektrikulu olnud keskmiselt 176,39 eurot (112,85+164,57+153,2+274,94/4 kuuga). Kohtu hinnangul sisaldab nimetatud summa vähemalt osaliselt õhksoojuspumbale/-pumpadele kuluvat energiat. Hagejate seaduslik esindaja on oma 22.04.2019 seisukohas avaldanud, et nüüd on puudega rohkem köetud (II kd, tl 9), mis ei välista seega, et õhksoojuspumpasid üldse ei kasutada. Arvestades asjaolu, et nimetatud eluaset kasutab kokku 6 inimest, siis on kummagi hageja elektrikulu kütteperioodil, s.o septembrist aprillini, k.a 176,39/6=29,40 eurot kuus, s.o kogu kütteperioodi peale 29,4*8 kuud=235,2 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et maja elektrikulu suvel ei saa olla sama, mis talvel. Kohus peab põhjendatuks, et elektrikulu suvel on ca 80 eurot, arvestades et voolutarbijaid on vähem (külmkapp, valgustid, kodumasinad, v.a õhksoojuspump). Arvestusega 80 eurot kuus küttevälisel perioodil, s.o maist augustini, k.a on kummagi hageja elektrikulu 80/6*4=53,33 eurot. Eeltoodu teeb kokku kummagi hageja ligikaudseks elektrikuluks ühes aastas 235,2+53,33=288,53 eurot ja igakuiseks kuluks 288,53/12 kuuga=24,04 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejate eluaset köetakse osaliselt küttepuudega. Kohtu hinnangul ei ole küttepuude vajaduse kulu määramisel tähtsust, kas lastega koos olev vanem suudab hankida küttepuud tasuta või tasu eest, vaid oluline on hageja poolt tarbitav väärtus. Kohus arvestab seejuures Riigikohtu 16.10.2013 otsuse nr 3-2-1-69-13 p-des 19 – 23 esitatud seisukohti, kus kohus arvestades lapse vajaduste hulka vanemale kuuluva eluaseme kasutamisest tingitud kasutuseeliseid. Kohtu hinnangul on küttepuude vajadus oma olemuselt sarnane vanemale kuuluva eluaseme kasutamisega. Vanemale kuuluva eluaseme kasutamise korral puuduvad vanemal otsesed igakuised kulud seoses eluasemega (v.a kommunaalkulud) vastupidiselt üürikorteri kasutamisega, kuid arvestada tuleb, millist väärtust laps tarbib. Ka küttepuudega tuleb arvestada, millist väärtust laps tarbib, olenemata sellest, kas vanem omandab puud tasuta või tasu eest. Hagejate seaduslik esindaja on välja toonud, et ühel kütteperioodil kulub 15 ruumi puid. Kohtul puudub alus teistsuguse järelduse tegemiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegelikult on puude vajdus väiksem. Kohtu hinnangul saab küttepuude väärtuse määramisel lähtuda väärtusest 43 eurot ruummeetrilt nagu hagejad on esile toonud, arvestades www.metsauhistu.ee/millest-soltubkuttepuude-hind esile toodud, kui minimaalsemat hinda halupuudelt. Arvestades, et kütteperiood kestab üldteadaolevalt keskmiselt septembrist aprillini, k.a, s.o 8 kuud, siis kulub ühes kuus puukütet 15/8=1,875 ruummeetrit, mille väärtus on vähemalt 1,875*43=80,63 eurot, mis jaotatuna kuue pereliikme peale on ühe isiku, sh iga hageja kuluks 13,44 eurot kuus ja kogu kütteperioodi peale 107,52 eurot kummagi hageja kohta. 9 2-18-14006 Kohtu hinnangul puudub alus arvestada hagejate eluaseme vajaduse hindamisel hagejate 21.08.2019 menetlusdokumendis esile toodud väidetega 2019 sügisel perekuludesse lisanduva 2179,98-eurose kuluga veesüsteemi korrastamiseks ja omapuhasti rajamiseks ning hagejate poolt avaldamata suuruses kuluga maha teise korruse välja ehitamiseks. Esiteks jäävad need kulud perioodi, mille osas hagejad loobusid hagist (vt kohtuotsuse p 30) ja teiseks on hagejate nimetatud väited kulutuste osas paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust järeldub, et kummagi hageja vajadused eluasemele, s.o elekter, küte, teleteenus moodustab kummagi hageja kohta ühes kuus järgmiselt aastane ligikaudne elektrikulu 288,53+aastane küttekulu kummagi hageja kohta 107,52 eurot+kummagi hageja aastane teleteenuste kulu 57,6 eurot (12 kuud*4,8 eurot)=453,65 eurot. Saadud tulemus tuleb jagada 12 kuu peale, mis teeb eluasemekulude vajaduseks ühes kuus keskmiselt 37,80 eurot kummagi hageja kohta, millises ulatuses tuvastab kohus kummagi hageja vajadused eluasemele. Kuna hagejad ei ole oma eluasemevajadust sisustanud muude vajadustega peale elektri-, kütte- ja teleteenuste kulu, siis puudub kohtul alus tuvastada eluasemevajadused suuremas ulatuses. 26.3.Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses toonud hageja 1 transpordi kuluna välja 15 eurot ja hageja 2 osas on vastav summa 25 eurot (I kd, tl 3). 22.04.2019 menetlusdokumendis on hagejad transpordivajaduse osakaalu suurendanud. Hagejal 2 on treening kolmel päeval nädalas, s.o jalgpallitreening teisipäeviti ja neljapäeviti ning rahvatants neljapäeviti. Hageja 2 viiakse treeningutele autoga ja kodunt treeningusse on 15 km, s.o edasi-tagasi 30 km. Kohus peab nimetatut usutavaks, kuna Saari küla on üldteadaolevalt Pärnust ca 15 km kaugusel
3. Kuna neljapäeval on kaks treeningut, siis on usutav, et hagejate seaduslik esindaja peab hageja 2 treeningute pärast sõitma nädalas ligikaudu 60 km. Sõidukiga, mille keskmine kütusekulu on 10l/100 km, teeb see 10l*60/100=6 l nädalas ja 24 l kuus, mis hinnaga keskmiselt 1,3 eurot on 31,2 eurot kuus. Kostja on väitnud, et kütusekulu arvestuse puhul tuleb arvestada, et hagejate seadusliku esindaja teised lapsed käivad ka treeningutest, millest tulenevalt tuleb kulu jagada ka nendega. Samas ei ole kostja esile toonud, et hageja 2 treeningute ajad kattuksid mingilgi määral hagejate esindaja leibkonnas kasvavate teiste laste treeningute aegadega, millest tulenevalt puudub alus hageja 2 treeningutele transportimiseks vajaliku kütusekulu jagamiseks. Kohtu hinnangul puudub siiski alus võtta eraldi arvesse Pärnu linnas poeskäimisi. Hagejate seaduslik esindaja on oma 22.04.2019 seisukohtades toonud välja, et Pärnu linnas tuleb poes käia ca 2 korda nädalas. Kuna hageja 2 tuuakse Pärnu linna treeningutele kaks korda nädalas, siis puudub mõistlikult alus eeldada, et poes käiakse veel eraldi päevadel. Kohtul puudub võimalus hinnata transpordikulu kummagi hageja kohta kohalikus maatoidupoes käimiseks, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid kinnistu ja toidupoe vahelise kauguse kohta. 26.4.Pooled vaidlesid menetluses hagejate rõivaste ja jalanõude vajaduse üle kuus. Kumbki hageja tõi välja oma rõiva-ja jalanõu vajadusteks vajaminevaks summaks 80 eurot kuus. Kostja on leidnud, et hagejatel ei saa kuluda rõivaste ja jalanõude ostmiseks 80 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hagejate riide- ja jalanõu vajadus perioodil 2017 – 2019 oli ligikaudu 65 eurot kummagi hageja kohta. Kohus arvestab seejuures, et hagejad olid nimetatud perioodil seotud nii Soome kui ka Eestiga, tegemist on eri vanuses ja eri soost 1 https://www.google.com/maps/dir/P%C3%A4rnu,+P%C3%A4rnu+maakond/Saari,+P%C3%A4rnu+maakond/ @58.4366284,24.3709151,12z/data=!3m1!4b1!4m13!4m12!1m5!1m1!1s0x46ecfcde022724a1:0x400b36d18fc6 990!2m2!1d24.4952894!2d58.3916898!1m5!1m1!1s0x46ed1c63f9dd905b:0x6c5b25ea3f4a0960!2m2!1d24.393 6107!2d58.4852828, 21.10.
4. 10 2-18-14006 (hageja 1 on 16-aastane tüdruk ja hageja 2 12-aastane poiss) kasvavate lastega. Kohtu hinnangul ei ole hagejate riide-ja jalanõude kulu puhul võimalik tuvastada mastaabisäästu, kuna 28.05.2019 toimunud kohtuistungil avaldas hagejate seaduslik esindaja, et nende leibkonna ülejäänud lapsed on 10-aastased poiss ja tüdruk. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et hagejad peaksid kasutama endist nooremate laste riideid. Kohus arvestab riide-ja jalanõu vajaduse suuruse määramisel võrdlusandmeid Soome Vabariigiga. Soome tarbijauuringute keskuse andmetel on 7-12-aastaste poiste riidekulu 68 eurot ja 13-17-aastaste tüdrukute riidekulu 70 eurot
5. Kohtu hinnangul on riiete hinnad Eestis ja Soomes võrreldavad, millest tulenevalt on võimalik vastavatest andmetest lähtuda. 26.5.Pooled vaidlesid menetluses hageja 2 huviringidega seonduvate kulutuste üle. Kohus tuvastab, et hageja 2 käib jalgpalli treeningus ja rahvatantsuringis. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud, et nimetatud huvialaringidel puuduvad kuutasud. Samas on vajalik osta hagejale 2 treeninguteks vajalikud riided ja varustust, lisanduvad kulud esinemistel ja võistlustel käimiseks. Hagejate seaduslik esindaja hindab kulutuste suuruseks ca 15 eurot kuus. Kohus peab eeltoodud kulude suurust eluliselt usutavaks ja tuvastab hageja 2 huviringidega seotud kulutuste suuruseks 15 eurot kuus. 26.6.Hagejad tõid hagiavalduses esile, et hageja 1 hügieenitarvete kulu kuus on ca 12 eurot ja hageja 2 hügieenitarvete kulu kuus on ca 6 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu on eluliselt usutav ega ülemäära suur. Kohus tuvastab hagejate hügieenitarvete kulu vajaduse eelnimetatud ulatuses. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud omi väiteid selle kohta, et põhjendatud oleks hageja 1 kuluna 10 eurot ja hageja 2 kuluna 4 eurot. 26.7.Hagejate väitel on nende vabaaja- ja meelelahutuse kulu vajadus igakuiselt ca 20 eurot. Kohus on seisukohal, et on üldteadaolev asjaolu, et lapse vajadused hõlmavad ka vabaaja-ja meelelahutuse kulusid. Kuigi hagejad ei ole nimetatud osas kohtule tõendeid esitanud, on on kohus seisukohal, et nimetatud ulatuses vabaaja-ja meelelahutuse kulu vajadus on eluliselt usutav, see ei ole ülemäära suur ja vastab keskmise lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajadustele. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on piiratud üldjuhul

§ 101lg 1 järgi seaduses sätestatud miinimumelatisega.

Hagejate vajadused jäävad koos vabaaja- ja meelelahutuse kuludega alla seaduses sätestatud miinimumi. Kohus arvestab seejuures, et kostja on toonud temaga koos elava 5-aastase lapse H.K.gu vabaaja-ja meelelahutuse vajadusena välja sama suurusjärgu, s.o 19,50 eurot. Kohus tuvastab hagejate vabaaja- ja meelelahutuse kuluna 20 eurot kummagi hageja kohta kuus. 26.8.Pooled vaidlesid osaliselt seoses hageja 1 sidekulude vajadusega. Kostja oli seisukohal, et mõistlikud sidekulud oleksid 18 eurot kuus, s.t hagejale 1 osteti kostja hinnangul liiga kallis telefon. Kostja pidas mõistlikuks kuluks 18 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et telefoni ost on ühekordne erakorraline väljaminek, samas on telefon tänapäeval seotud ka alaealiste laste igapäevaelu vajaduste rahuldamisega, et võimaldada sidepidamist. Kostja ei ole millegagi põhjendanud oma väidet, et hagejale 1 ostetud Samsung Galaxy A7

§ 108

alusel perioodil 19.09.2017 – 18.09.2018 elatist hagejale 1 järgmiselt: 12 kuud*137,69 eurot= 13 2-18-14006 1652,28 eurot. Nimetatud perioodil oli hageja 1 kostja vahetul ülalpidamisel vähemalt 4 täispäeva kuus, s.o kokku 12*4=48 päeva. 1 päeva elatis on 137,69/30 päevaga=4,58 eurot. Seega 48 päeva elatis on 4,58*48=219,84 eurot, mille ulatuses on kostja oma kohustuse hageja 1 ees täitnud. Seega kujuneb

§ 108kohane võlgnevus 1652,28 – 219,84=1432,44 eurot.

Kohus tuvastab, et hageja 1 põhjendatud elatise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 19.09.2018 - 18.06.2019 kujuneb järgmiselt: 19.09.2018 – 30.11.2018 on 2 kuud ja 12 päeva, s.o 12*4,58=54,96 eurot. 2*137,69=275,38 eurot. Kokku 330,34 eurot. Nimetatud perioodil pidas kostja hagejat 1 vahetult üleval 4*2,4 kuud= 9,6 päeva, mille elatise suurus on 9,6*4,58=43,96 eurot. Seega kujuneb kostja kohustus eelnimetatud perioodil 330,34 – 43,96=286,38 eurot. Perioodil 01.12.2018 – 18.06.2019 oli 6 kuud ja 18 päeva. Nimetatud perioodi osas kujuneb elatise kohustus 6*152,15=912,9 eurot. Ühe päeva elatis on 152,15/30=5,07 eurot. 18 päeva elatis on seega 18*5,07=91,26 eurot. Kokku moodustab elatis perioodi 01.12.2018 – 18.06.2019 eest 91,26+912,9=1004,16 eurot. Eelnimetatud perioodil pidas kostja hagejat 1 vahetult üleval 4 päeva*6,6 kuud = 26,4 päeva, s.o 26,4*5,07= 133,84 eurot. Seega kujuneb kostja kohustus hageja 1 ees eelnimetatud perioodil 1004,16 - 133,84=870,32 eurot. Kokku moodustab hageja 1 põhjendatud elatise nõue perioodil 19.09.2018 – 18.06.2019 järgmiselt 286,38+870,32=1156,70 eurot. Kohus tuvastab, et kostjal oli kohustus tasuda perioodil 19.09.2017 – 18.09.2018 hagejale 2 elatist 12 kuud*145,69=1748,28 eurot. Kuna nimetatud perioodist on kostja pidanud hagejat 2 üleval 12*4=48 päeva, siis tuleb lugeda kostja kohustus hageja 2 osas täidetuks 145,69/30*48=232,80 euro ulatuses. Seega on kostjal kohustus tasuda

§ 108alusel hagejale 2 elatist 1748,28-232,80=1515,48 eurot.

Kohus tuvastab, et hageja 2 põhjendatud elatise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 19.09.2018 – 18.06.2019 kujuneb järgmiselt: vaidlusaluses perioodis on 9 kuud. 9*145,69=1311,21 eurot. Kuna nimetatud perioodil on kostja pidanud hagejat 2 üleval 4*9=36 päeva, siis tuleb lugeda kostja kohustus hageja 2 osas täidetuks 145,69/30*36=174,60 euro ulatuses. Seega on hageja 2 nõue kostja vastu põhjendatud 1311,21 – 174,60=1136,6 eurot. 30.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 3-2-1-118-12). Riigikohus on oma 25.04.2018 otsuses nr 216-100215 p-s 14 selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, 14 2-18-14006 mistõttu tuleb iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mh tuleb hinnata, kas vastav asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagatakse elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. 31. Kostja on taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära oma raske majandusliku seisu tõttu ja asjaolu tõttu, et tema ülalpidamisel on teine laps, kelle suhtes on tal ülalpidamise kohustus. Kostja ei taotlenud

§ 108

alusel väljamõistetava elatise vähendamist põhjusel, et ta satuks nimetatud nõuete osas põhjendamatult raskesse majanduslikku seisukorda. Nimetatud osas esitas kostja TsMS § 445 lg 1 kohase taotluse (vt kohtuotsuse pd 33 – 35). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei võimalda hageja esile toodud asjaolud vähendada kohtu poolt tuvastatud kostja igakuist kohustust hagejate ees, mis on juba oluliselt väiksem seaduses sätestatud miinimumelatisest. Vaidlusalusel perioodil oli kostja igakuine töötasu 1400 eurot (neto) (I kd, tl 184-189), millele lisandus üüritoetus 564,80 kuus, s.o kokku 1964,80 eurot. Kostja on väitnud, et tema enda igakuised vältimatud kulud on olnud üür 876 eurot, elekter 36,55 eurot, transpordikulu 100 eurot, sidekulu 30 eurot, järelmaksud 122 eurot, kulutused toidule 400 eurot, H.K.gu vabaajakulu 100 eurot, H.K.gu riided 70 eurot, psühholoogikulu 50 eurot, hügieeni-ja majapidamistarbed 50 eurot, kokku 1834,55 eurot (I kd, tl 172). Hiljem on kostja täpsustanud, et H.K.gu vajadused ühes kuus on vaidlusalusel perioodil olnud 531,46 eurot (II kd, tl 91). Seega on kostja enda igakuiseks vältimatuks kuluks pidanud 1303,09 eurot. Arvestades kostja sissetulekuid, s.o 1964,80, ja väljaminekuid, s.o 1303,09 eurot, jäi vaidlusalusel perioodil kostjale raha järgi 661,71 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud H.K.gu vajadused on põhjendamatult suured. Kohus ei välista, et kostja on H.K.gule taolises ulatuses kulutusi teinud, kuid sellisel juhul on see toimunud hagejate arvelt. Soome tarbijauuringute keskuse andmetel on 2-6-aastase väikelapse kulud kokku ligikaudu 217 eurot kuus.3 H.K.gu osas tuleb arvestada ka asjaolu, et H.K.gu isa toetab H.K.gut, makstes talle kostja väitel elatist igakuiselt 156,39 eurot, mis teeb kostja kohustuse suuruseks ca 160,61 eurot. Olukorras, kus kohus tuvastas hagejate vajadused kuus keskmiselt 284,46 eurot ja 291,38 eurot, siis on ebausutav, et 5-aastase lapse vajadused on ca 2 korda suuremad, isegi kui ta elab Soome Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja oli vaidlusalusel perioodil rahaliselt võimeline tasuma hagejatele kohtu tuvastatud ulatuses elatist, eeldades et kostja väited tema kulutuste osas on õiged. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vähendada elatist hagejate seadusliku esindaja kontole laekuvate lastetoetuste arvel. Riigikohus on oma 22.03.2017 otsuses nr 32-1-174-16 asunud seisukohale, et ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada 3 https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kui-palju-maksab-soomes-laps?id=87797587 15 2-18-14006

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Antud juhul mõistab kohus elatise välja oluliselt väiksemas määras kui seaduses sätestatud miinimumelatis ja sellises määras, mida kostja on olnud võimeline tasuma. Kohtu hinnangul puudub antud juhul alus vähendada välja mõistetavat elatist veelgi alla miinimummäära pelgalt põhjusel, et hagejatele on tasutud lastetoetust. Hagist osaline loobumine

1. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 2 kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 26.09.2019 kohtuistungil loobus hagejate seaduslik esindaja elatise nõuetest alates 01.07.2019 seoses asjaoluga, et hageja 1 ei ela nimetatud ajast enam hagejate seadusliku esindaja juures. Hagist osaline loobumine on protokollitud (II kd, tl 188 pöördel). Kostja oli loobumisega nõus. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine on põhjendatud ja tuleb vastu võtta, kuna edasiulatuva elatise hagide aluseks olevad asjaolud on muutunud. Üks hagejatest on asunud elama kostja juurde. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab loobutud nõuete osas menetluse. Kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks
2. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus on seisukohal, et TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda nii hageja kui ka kostja õigustatud huve. Kohus on seisukohal, et sarnaselt TMS §-ga 45 saab TsMS § 445 lg 1 esimese lause alusel täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel ning neid erandlikke asjaolusid peab põhistama taotluse esitanud pool.
3. Kostja esitas 26.09.2019 kohtuistungil suulise taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks, s.o kohtu poolt väljamõistetava elatise summa 5 aasta peale ajatamiseks või alternatiivselt kohtu poolt võimalikuks peetud maksimaalselt pika aja peale ajatamiseks põhjusel, et kostja on alates Eestisse tagasi kolimisest töötu ega suuda maksta temalt väljamõistetavat summat ühekorraga. Tõendeid oma töötuse kohta kostja 26.09.2019 taotlusega koos ei esitanud. Hagejad kostja taotlusega ei nõustunud pidades kostja taotletud ajatamise perioodi liiga pikaks, arvestades hagejate õigustatud huvisid, sh õigust olla kostja poolt ülal peetud. Kohus on siiski seisukohal, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks ajatada elatise võlgnevuse tasumist, mille kohus mõistab kostjalt välja

§ 108

alusel perioodi 19.09.2017 – 19.09.2018 eest, s.o hageja 1 osas summas 1432,44 eurot ja hageja 2 osas 1437,48 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb nimetatud summad tasuda kahe aasta jooksul, s.t hageja 1 osas 1432,44/24 kuuga=59,68 euro kaupa 16 2-18-14006 kuus, ja hageja 2 osas 1515,48/24=63,14 euro kaupa kuus. Kohus on seisukohal, et 2 aastat võlgnevuste ajatamiseks on optimaalne, kuivõrd kahe aasta möödumisel saab hageja 1 täisealiseks ja kostja ning hagejate seadusliku esindaja ülalpidamiskohustus tema osas lõppeb.

1. Kohus ei pea võimalikuks ajatada TsMS § 445 lg 1 alusel elatise nõudeid, mis on tekkinud alates elatise hagi esitamisest kuus. Kostjal on võimalus leida töö ja saada sissetulekut, mille arvel täita käesolev kohtuotsus. Kohus arvestab seejuures, et elatise võlgnevuse kujunemise ajal ei olnud kostja töötu, tal oli piisav sissetulek hagejatele elatise tasumiseks. Kostja jättis elatise tasumata ka siis, kui hagejad olid hagiavalduse elatise saamiseks kohtusse esitanud ja kostja oli hagist saanud teadlikuks. Kohus on sisukohal, et antud juhul ei esine erandlikke asjaolusid selleks, et ajatada kohtumenetluse ajal kujunenud võlgnevust. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse täitmise ajatamisel saaksid ebaproportsionaalselt kahjustada hagejate õigustatud huvid saada kostjalt ülalpidamist. Menetluskulud
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagid osaliselt, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks mõista menetluskulusid osaliselt välja alaealistelt lastelt. Tsiviilasja hind
3. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad nõudsid kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 2018 oli seaduses sätestatud miinimumelatis 250 eurot ja 2019 270 eurot kuus. Seega on põhjendatud võtta tsiviilasja hinna määramisel arvesse, et hagejad esitasid hagid 19.09.
4. 19.09.2018 – 18.12.2018 oli kolm kuud, s.o 3*250=750 eurot. 19.12.2018 – 31.12.2018 oli 13 päeva, s.o 250/30*13=108,29 eurot. 01.01.2019 – 18.06.2019 oli 5 kuud ja 18 päeva. 5*270=1350 eurot. 270/30*18=162 eurot. Seega 19.09.2018 – 18.06.2019, s.o 9 eest, oli elatise nõude summa kokku 750+108,29+1350+162=2370,28 eurot. Kuna kummalgi hagejal on eraldi nõue kostja vastu, siis on tsiviilasja hind kokku 2370,28*2=4740,56 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik 17