KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-18-13941 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. detsember 2018, Pärnu kohtum

§ 102lg 1 sätestatut.

Kostja palub samuti arvestada, et osaliselt on lapse kulud kaetud lapsetoetusega 55 eurot kuus, 2019.a tõuseb toetus 60 eurole. Kostja soovib veenduda, et lapsele tasutav elatis kulutatakse lapse vajaduste katmiseks, mitte CC lõbustuste peale, ja igakuiselt kanda elatise selleks eraldi loodava pangakonto peale, millele on kostjal visuaalne ligipääs, kuid puudub õigus käsutada kontol olevaid rahalisi vahendeid. Kohtuistungil 06.12.2018 kostja esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, kostjal puudub pangakonto, kindel elukoht ja sissetulek. Kostja esindaja sõnul kostja elab peamiselt xxxxxxxxx, kus xxxxxxxxxxxxx, sh kostja, kulud tasub xxxxxxxx. Kostja xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx teistes riikides, xxxxxxxxxxx eest saab paarsada eurot kuus ka raha, arveldatakse sularahas, ametlikku töökohta kostjal ei ole. Enda olukorra ja sissetulekute kohta kostjal tõendeid esitada ei ole. Kostja esindaja palus arvestada elatisest maha poole lapsetoetusest, s.o praegu 27,50 eurot, ning kinnitas, et kostja on nõus kohtu määratava summaga ja püüab seda võimaluse korral tasuda. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning kuulanud hageja seadusliku esindaja ja kostja lepingulise esindaja ära 06.12.2018 kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 2. Asjas ei ole vaidlust, et hageja AA on CC ja kostja BB kooselust sündinud laps, kostja on isana kantud lapse sünniakti (toimikus lk 3). Hageja vanemate kooselu lõppes alates xxxx.a jaanuarist ning sellest ajast ei ole kostja hageja ülalpidamisel ega kasvatamisel osalenud. 3. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (

§ 96). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning 2

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kuu eest ette (

§ 100lg 4).

5. Vanematel on

§-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 6. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

Senises kohtupraktikas on lähtutud eeldusest, et kui ka lapsega koos elav vanem panustab lapse igapäevasesse ülalpidamisse samaväärses ulatuses, katab minimaalmääras elatis lapse elementaarsed eluvajadused ning lapse tegelikke kulusid tuleb tõendada, kui soovitakse miinimumist suuremat elatist. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites märkinud, et ülalpidamise ulatuse sätestab

§ 99

, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). (Riigikohtu 26.11.2014 lahend 3-2-1-120-14, p 14).
2. Kohus leiab, et hagiavalduses näidatud lapse kulude suurus kuluartiklite kaupa on pigem äärmiselt konservatiivne, välja on toodud põhilisemad kulugrupid (eluase 50 eurot, toit 100 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarvikud 30 eurot, lasteaed 70 eurot, riide-jalanõud 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (mänguasjad, lõbustused) 100 eurot kuus) on mõistliku suurusega. Seejuures ei ole arvestatud transpordikulusid (tõenäoliselt osaliselt sisalduvad väikelapse kulud lõbustuste kuludes), sidekulusid (väikelapsega seoses tuleb teha kõnesid perearstile jms), lapsele vajaliku mööbli jms inventari kulusid. Samuti tuleb arvestada, et kohus mõistab elatise välja lapse täisealiseks saamiseni, hageja on praegu alles xxxxxxxxxxx ja kasvades tema vajadused ja kulud järjest suurenevad. Hageja soovib elatist miinimummääras, kostja ei ole hageja vajaduste ulatust vaidlustanud ega toonud esile ka asjaolusid, mis annaksid aluse väljamõistetava elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel.

Seetõttu kohus lähtub eeldusest, et hageja igapäevaste kulude suurus vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgale. 8. Kostja põhjendas elatise alla miinimumi väljamõistmise taotlust üksnes endal kindla ja piisava sissetuleku puudumisega. Kostja väidetel kostja teeb juhutöid, abistab xxxxx, mis xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx. Kostja saab sularahas tasu umbes 200 eurot kuus ning lisaks tasutakse xxxxx xxxxxxxxx poolt kõik kostja enda elamiskulud. Kohus leiab, et kostja paljasõnaline väide, et tal ei ole elatise maksmiseks piisavat sissetulekut, ei ole usutavad. Kostja lepingulise esindaja väidetel on kostja töötu, kuid ei ole töötukassas ennast arvele võtnud. Samas kostja esindaja kinnitas, et kostja on xxxxxx ja xxxxx xxxxxxxxxxx liige, peamiselt elab kostja välismaal, kus 3

§ 102lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis lubaksid elatist vähendada alla alammäära.

Kohus leiab, et kostjal on põhiseaduslik õigus vabalt valida tegevusala ja enda elulaadi, kuid see ei vabasta teda alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seadusest tulenev kohustus leida endale mõistlikku sissetulekut andev tegevus, et ennast ja oma alaealist last ära elatada. 9. Kostja taotlusel kohus arvestab, et lapse vajalikud kulud on osaliselt kaetud makstava riikliku lastetoetusega. Kostja lepinguline esindaja kohtuistungil kinnitas, et kui kohus nii otsustab, on kostja nõus maksma lapsele elatist

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, millest on maha arvestatud pool perehüvitiste seaduse § 16 lg 1 p 1 nimetatud lapsetoetusest. Riigikohus on elatise suurust käsitlevates otsustes selgitanud, et kostja taotlusel tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu

1. mai 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1127-09, p 15). Seega kohus praeguses asjas ei saa jätta tähelepanuta kostja taotlust arvestada elatise suuruse määramisel lapsetoetusega. Lapse ema kohtuistung nõustus, et elatise miinimumsummast arvestatakse maha pool lapsele makstavast lapsetoetusest. 10.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõiste kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus seob hageja kasuks väljamõistetava elatise seaduses sätestatud minimaalmääraga, millest tuleb maha arvestada pool riikliku lastetoetust. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on 2018.aastal 500 eurot, mille järgi minimaalne elatis ühe lapse kohta kuus on 250 eurot. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 55 eurot. Seega tuleb kehtivast miinimumelatisest 250 eurot maha arvestada pool lapsetoetust summas 27,50 eurot ning lapsele makstava elatise suuruseks on 222,50 eurot kuus (250-27,50). 11. Eeltoodu alusel kohus rahuldab AA hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest 18.09.2018 kuni AA täisealiseks saamiseni xx xx xxxx elatise 222,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsele makstava lapsetoetuse summast kuus. 12.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kostja kirjalikus vastuses leiab, et elatise jaoks tuleks avada eraldi konto, millel tehtavaid makseid oleks võimalik kostjal visuaalselt jälgida. Kohus on seisukohal, et elatis tuleb siiski kanda lapse ema kontole, kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb ning teab kõige paremini lapse vajadusi.

§ 100

lg 2 teine lause paneb lapsega koos elavale vanemale kohustuse kasutada elatist lapse huvides. Kostja ei ole ühegi asjaoluga põhistanud enda kahtlusi, et hageja seaduslik esindaja võib elatist hakata kasutama enda lõbustuste eest maksmiseks, mitte lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei ole esile toonud, rääkimata konkreetsete asjaoludega põhistamisest, et CC juures on laps jäänud vajaliku hoolitsuseta või tema igapäevased vajadused rahuldamata. Kostja vastusest ei selgu, kuidas pangakonto „visuaalse kontrolliga“ oleks kostjal võimalik tagada, et CC kasutab raha lapse huvides. Kooselu lõppemise järel tänaseks ligi aasta jooksul ei ole kostja lapse ülalpidamises osalenud ega ole tundnud huvi, kas hagejal on kõik vajalik olemas. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja viited sellele, et lapse ema võib elatist kasutada enda isiklikuks otstarbeks, on ajendatud pigem suhte purunemisega paratamatult kaasnevatest negatiivsetest tunnetest lapse ema suhtes, kui tõsisest murest lapse heaolu pärast. Vanematel tuleb kõigesse lapsesse puutuvas alati seada esiplaanile lapse huvid ning ka lahus elavad vanemad peavad lapsega seotud küsimustes tegema koostööd. 13. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vaidluse poolteks on alaealine laps ja 4