Obsah (4)

§ 129§ 142§ 407§ 164

2-17-3455 KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Tsiviilasja hind Menetluse liik EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus P

§ 129lg 2 Kirjalik eelmenetlus RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi.

1. Välja mõista MK`ilt MK`i ülalpidamiseks elatis igakuuliselt 235.00 (kakssada kolmkümmend viis) eurot alates 03.03.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühele lapsele, kuni MK`i täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.
2. Elatis kanda hageja MK`i a/arvele nr xxxxxxxxxxxx, selgitusse märkida „Elatisraha“.
3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.
4. Kohtulahendi väljatrükk toimetada kätte pooltele. MENETLUSKULUD Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. 1 2-17-3455 Menetlus 03.03.2017 on hageja esitanud hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest seadusega sätestatud minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. alates 01.01.2017.a. 235 eurot. Pärnu Maakohtu 16.09.2011 kohtuotsuse alusel kohustub MK tasuma hagejale alates 10.12.2010 elatist 139,01 eurot kuus, kuid lapse kasvamisel ja arenemisel suurenevad ka lapse vajadused. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Õiguslikud alused ja kohtu järeldus

§-st 459 tulenevalt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja on nõudnud elatise suurendamist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrani. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-15 leidnud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka vastab nõutud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.

§ 164

mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2