) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.
lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on hageja esitanudki nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras ja seda alates 28.02.2017 ehk 3 päeva tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Sellise nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda. Vaidlus hageja vajaduste osas asjas puudub ja seega tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ehk igakordselt kehtiva kuupalga alammäära ulatuses. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on Riigikohus veelgi konkreetsemalt öelnud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Tegelikult puudub poolte vahel vaidlus ka elatise suuruse osas, sisulisi vastuväiteid kostja hagiavalduses toodud elatise summa osas esitanud ei ole. Kostja vastuväide seisneb käesoleval juhul üksnes selles, et pool miinimumelatisest tuleks tasuda tema emale S. L.ile. Kohus leiab, et vastuväide ei ole asjakohane, kuivõrd elatist ei saa määrata isikule, kes selleks nõuet esitanud ei ole, pealegi on hagejaks käesoleval juhul laps ise. Kuigi asjas puuduvad tõendid selle kohta, et suure osa ajast viibiks laps oma vanaema juures, ei tähendaks see ka tõelevastavuse korral, et elatist saaks last kasvatava ema poolt esitatud hagis lapse ülalpidamiseks määrata alla alammäära.
lg 2 lubab erandkorras miinimummäärast väiksemat elatist määrata, kuid selliseid asjaolusid (töövõimetus, teised alaealised ülalpeetavad või märkimisväärne ajaline koosviibimine kostjaga) ei ole kostja käesoleval juhul esile toonud. Lapse ja vanaema häid suhteid on kinnitanud ka lapse ema, kuid see ei ole ei seaduslikuks ega kohtupraktikas tunnustamist leidnud aluseks elatise määramiseks alla seadusekohase miinimummäära. Ühtki tõendit ega väidet, mis kinnitaks kostja poolt elatise maksmist (mida tehakse
lg 1 kohaselt üldjuhul rahas, v.a muud kokkulepped või mõjuvad põhjused) hageja ülalpidamiseks, ei ole kostja esitanud. Hageja ema on kinnitanud, et laps kohtub isaga vaid korra kuus. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt välja elatusraha
lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tegemist on muutuva suurusega, 2017.aastal 235 eurot) alates 28.02.2017 igakuuliselt alaealise lapse ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.