lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks, tähendab see vaid seda, et vähendamiseks ei ole vaja kostja ega kohtu nõusolekut
Sellele vaatamata peab kohus võtma selge seisukoha, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (
mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (
mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (Riigikohtu 19. veebruar 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-169-13, p 12).
lg 1 teise lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus on senises menetluses palunud kostjal esitada vaid oma vastuväited hagiavaldusele ja seisukoha hageja õigusjärglase menetlusse astumise kohta, seega ei saa eelmenetlust lugeda lõppenuks ning hageja võib hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja esmalt hagi tagasi 3
lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel jätab kohus määrusega hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt tuleb M. I. OÜ hagi S. R. vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab sealjuures
lg 1 sätestatut, mille kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. MENETLUSKULUDE JAOTUD JA VÄLJAMÕISTMINE
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hageja esindaja hagi tagasivõtmist põhjendanud asjaoluga, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus on kostja menetluskulude nimekirja edastanud hagejale, kes on selle kohta esitanud oma seisukoha. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kasutanud lepingulist esindajat, ka ei ole kostja lisanud mitte mingisuguseid tõendeid (ei lepingut ega arveid). Esmalt märgib kohus, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (
Riigikohus on korduvalt selgitanud (näiteks 12.10.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23), et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega.
lg 1 teise lause järgi on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule, kellele menetlusosaline on andnud volituse kohtus esindamiseks. 28.10.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-185-10 on Riigikohus muuhulgas leidnud (p 14), et nii kohtule kui ka 5
lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks on see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ning osalenud menetluses. Kostja on hagile vastanud 30.10.
lg 2 sätestab aga üheselt, et nõustaja kulusid ei hüvitata, ja sellisele seisukohale on nimetatud sätte kohaldamise osas korduvalt asunud ka Riigikohus (näiteks lahendites nr 3-2-1-80-11, p 23; 3-2-1-161-09, p 15). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 10 minutit nõusoleku koostamiseks hageja taotlusele ja selle kohtule esitamiseks. Arvestades, et kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 20 eurot. Hageja kulud jäävad menetluskulude jaotusest tulenevalt tema enda kanda.
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.