Obsah (7)

§ 632§ 633§ 459§ 174§ 444§ 448§ 168

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 01. märts 2017 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-2

§ 632lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Vastavalt
3. 2017 esitatud hagile /t.l. 2/ on hageja seaduslik esindaja taotlenud kostjalt R L välja mõistetud elatise suurendamist alates hagi esitamisest 235 euroni ja alates
5. 2018 Vabariigi valitsuse poolt kehtestatavas elatise minimaalmääras. Hagiavalduse kohaselt ei ole varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatis piisav kuna lapse vajadused on igapäevaselt suurenenud. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poolt anti tsiviilasjas nr 2-14-31993
6. novembril 2014 välja maksekäsk, millega kohustati võlgnikkuR Lit (L) tasuma avaldaja L Lile (L) elatist 178,00 eurot kuus alates
7. oktoobrist 2014 kuni avaldaja L Li täisealiseks saamiseni (vt lisa 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

1. Hagi aluseks olevad asjaolud Hageja L L sündis XXXXX. Tema sünni kohta on antud välja sünnitunnistus nr CL 0369845 (vt lisa 2). Hageja saab täisealiseksXXXXXXXXXX Sünnitunnistusest nähtuvalt on hageja vanemad L T jaR L. Hageja vanemad elasid koos kuni
2. aastani, kokku neli aastat. L T jaR Li kooselust sündis üks laps, kelleks on hageja L L. Hageja elab koos ema L Tga, kes annab talle igapäevase ülalpidamise. Kostja oma lapsele kohtuväliselt elatist ei maksnud. Seetõttu esitas hageja
3. oktoobril 2014 oma isaR Li vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele tema isaR L vastuväidet ei esitanud. Maksekäsuga kohustati kostjat maksma oma alaealise lapse L Lile elatist alates
4. oktoobrist 2014 kuni avaldaja L Li täisealiseks saamiseni 178,00 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 18.detsembri 2015 määrusega nr 139, mis jõustus
5. jaanuaril 2016, § 1 lg 2 kohaselt kehtestati alates
6. jaanuarist 2017 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis lk 3 ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei või ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus
7. aastal olla väiksem kui 235 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust on käesoleval juhul seadusest tulenev alus elatise suuruse muutmiseks ja elatise väljamõistmiseks kostjalt seaduses ettenähtud määras. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud, kui kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras, so 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras kuni laps L Li täisealiseks saamiseni XXXXX. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt kostjal rohkem lapsi ei ole.
8. Hagi õiguslik alus PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus asus tsiviilasja nr 3-2-1-165-13 lahendi p-s 15 seisukohale, et kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja vajas kohtusse pöördumiseks ja hagiavalduse koostamiseks õigusabi. Hageja seaduslik esindaja pöördus õigusabi saamiseks Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole, hageja lk 4 nimel koostas lepingulise esindajana hagiavalduse ja esitas selle kohtule jurist Liivi Tuus. Lepinguline esindaja tutvus hagi esitamise asjaoludega, tutvus hagi esitamise aluseks olevate dokumentidega, millele tal kulus 0,5 tundi. Lepinguline esindaja koostas hageja nimel hagiavalduse ja esitas selle kohtule, millele tal kulus 1,5 tund. Seega on hageja lepinguline esindaja osutanud senini käesolevas kohtuasjas õigusabi 2 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tööühiku, so tunni maksumus on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusabi eest esitas Tuus & Tuus Õigusabi OÜ hagejale arve nr 220-2017 2 tunni osutatud õigusabi eest summas 240 eurot, millest 40 eurot moodustab käibemaks (vt lisa 3). Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on tema poolt kantud seoses elatise suurendamise hagi kohtule esitamisega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Hageja on seisukohal, et kohtuasja võib lahendada kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust palub hageja:

1. MuutaR Lilt (L), isikukood tema alaealise XX L Li (L) isikukood , kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista alates hagi kohtule esitamisest 16.veebruaril 2017,R Lilt tema X L Li kasuks välja igakuuline elatis kuni L Li täisealiseks saamiseni XXXXXXX: 1.
2. alates hagi kohtule esitamisest
3. veebruaril 2017 kuni
4. detsembrini 2017 elatis summas 235 eurot kuus; 1.
5. alates
6. jaanuarist 2016 kuni L Li täisealiseks saamiseni XXXX Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel igakuine elatis summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Elatise suurus muutub automaatselt kui suureneb Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. KohustadaR Lit kandma L Li kasuks väljamõistetav igakuine elatis tema ema L T arvelduskontole nr XXXXXXXXX iga eelneva kuu
7. kuupäevaks märkides makse selgitusse „ elatis“. Elatise käsutamise õigus anda hageja seaduslikule esindajale L Tle, isikukood XXXXXXX
8. Hageja ja kostja menetluskulu jätta kostja kanda.
9. Määrata rahaliselt kindlaks hageja L Lile kostjaR Li poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu seisuga
10. veebruar 2017 summas 240 eurot. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks ja kinnitas, et on nõus maksma lapsele 235 eurot kuus. Kostja vaidleb vastu menetluskulu väljamõistmisele temalt. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja poolte esitatud seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtule

2. 2017 edastatud avalduses märkinud, et on nõus maksma elatist 235 eurot kuus. Kohus käsitleb eelöeldut hagi õigeksvõtuna. Seega rahuldab kohus esitatud hagi. lk 5

§ 459

lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26), mistõttu ei rahulda kohus hageja nõuet tagasiulatuvalt.

§ 444lg 4 alusel teeb kohus käesoleva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Vastavalt

§ 448

lg-e 41 täiendab kohus käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetluskulude jaotus

§ 168lg.

6 kohaselt Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder