KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2017.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-100116 Tsiviilasi G.T. (seaduslik e

§ 168lg 3).

Hagejal kohtu andmetel menetluskulusid ei tekkinud, kostja kannab oma lepingulise esindaja kulud ise. 4. Määrus pooltele kättetoimetada. Edasikaebamise kord 2-17-100116 Kohtumääruse peale võivad pooled esitada

§ 661g 4).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Kohtu menetluses on alaealise G.T. nimel J.P. poolt algselt makskäsu kiirmenetluses 04.01.2017 esitatud hagiavaldus, milles ta palus välja mõista kostja V.T.lt hageja kasuks 322,50 eurot kuus. Kostja vaidles nõudele vastu ning asi anti üle hagimenetlusse, kus hageja vähendas nõuet ja palus alates hagi esitamisest välja mõista kostjalt igakuine elatis Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras, so hetkel 235 € kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kostja 17.03.2017 vastuses võttis hagi selles ulatuses sisuliselt õigeks ja esitas kompromissiettepaneku.
2. 22.03.2017 esitas hageja seaduslik esindaja J.P. kostja poolt pakutud kompromissi enda poolt digiallkirjastatuna ja palus kompromissi kohtulahendiga kinnitada. Kõik menetluskulud palub jätta kostja kanda, kes kohtumenetluse põhjustas.
3. Kohus selgitab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 järgi käesoleva menetluse lõpetamisel ei saa hageja enam sama nõudega samadel asjaoludel (sama perioodi eest elatise nõudega) kohtusse tulla. Kui asjaolud, eelkõige lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund muutuvad ja vajalik on miinimumist suurem elatis, saab hageja pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmise põhistatud ja tõendatud nõudega. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas lapse huvidega ja heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kompromissi kinnitav kohtulahend on täitedokument Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 mõttes ja seda saab pöörata sundtäitmisele kohtutäituri juures, kui kostja vabatahtlikult kompromissi ei täida. 5. Menetluskuludest.

§ 173

lg 1 järgi peab kohus märkima asja lõpetavas määruse menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas pooltel ei ole kokkulepet menetluskulude osas, seega jäävad menetluskulud iga kulu teinud isiku enda kanda. Kohtutoimiku andmetel hagejal riigilõivu, lepingulise esindaja vms kulu asjas tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 2