← Eesti

2-17-2142/8

Obsah (7)§ 661§ 150§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168

2-17-2142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2017.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2142 Salva Kindlustuse AS hagiava

§ 661lg 4).

  1. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui kostja ei täida käesoleva kompromissi punktis 2 märgitud kokkulepet, on hagejal õigus pöörata võlgnetav summa tervikuna täitmisele.
  2. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  3. Kompromiss jõustub Pärnu Maakohtu poolt tehtava kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava määruse jõustumisel. Pooled kinnitavad, et nad on täielikult teadlikud kõigist kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamisega kaasnevatest materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Pooled on teadlikud kompromissi lõplikust iseloomust ja hageja on teadlik sellest, et tal ei ole pärast käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamist õigust pöörduda kostja vastu hagiga kohtusse samal alusel sama hagieseme suhtes.
  4. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromissi ilma kohtuistungit pidamata 8.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sellest lähtudes paluvad pooled seoses kompromissi sõlmimisega tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, milleks on 200 eurot. Nimetatud summa palume kanda hageja, s.o Salva Kindlustuse AS-i arveldusarvele nr EE412200221001144883 Swedbankis, maksekorraldusele palume selgituseks märkida: ts.asi nr 2-17-2142 (E. T.). 2 2-17-2142 9. Pooled menetluskulude nimekirja ei soovi esitada. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole allkirjastatult 02.03.2017.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt

§ 430lg-le 1.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-17-2142 hagiavalduse esitamiselt kokku riigilõivu 400 eurot. 3 2-17-2142

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt Salva Kindlustuse AS-ile kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 200 eurot arveldusarvele EE412200221001144883, selgitusega: ts.asi nr 2-17-2142 (E. T.).

§ 150

lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.