Obsah (5)
§ 436§ 438§ 232§ 164§ 163KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 11. detsember 2017, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tege
§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt
§ 438
lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
§ 232
lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes (käesoleval juhul lõppes varaühisus abielu lahutamisega PKS § 35 p 3 järgi 14.06.2017 osaotsusega) abikaasade ühisvara, selle koosseis määratakse kindlaks varasuhtes lõppemise seisuga (lg 11). Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamise sätted (asjaõigusseaduse § 77 lg 2) ütlevad, et kohus võib kokkuleppe mittesaavutamisel jagada kaasomandis olevad asjad hageja nõudel kas kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi enampakkumisel. Kohtupraktika kohaselt kaasomandi lõpetamise asjades on selgitatud, et asjade väärtuse/hinna määramisel tuleb see kindlaks teha võimalikult ajaliselt lähedal asjade jagamise seisust ehk kohtuotsusest, tagamaks kaasomanikule õigus saada asja eest võimalikult õiglane hüvitis. Oluline on veel märkida, et sõnastus „hageja nõudel“ tähendab seda, et kui üks kaasomanikest soovib jagada asju teistsugusel viisil kui hagi esitanud kaasomanik (antud juhul abielupool), tuleb selleks esitada vastuhagi. Sama kehtib ka olukorras, kus abielupool kaasomanikuna soovib jagada asju, mida hagi esitanud kaasomanik jagada ei ole soovinud. Kuna käesoleval juhul ei ole kostja vastuhagi esitanud, ei saa menetluses jagada ka hageja pangakontodel olnud vahendeid, samuti ei saa vaidluse alla mittekuuluvat ühisvara (kaks kinnisasja ja kaks sõidukit) jagada teisiti kui hageja seda soovinud on. Kohus nõustub hagejaga selles, et ühisvara nimekirja täiendamine pangakontol olnud vahenditega eelmenetluse lõpus ei ole ka menetlusõiguste heauskne kasutamine – hagi esitati jaanuaris 2017, kostja vastus esitati 25.02.2017 ning oma erineva arvamuse ühisvara koosseisu ja jagamise viisi osas esitas kostja alles 29.10.2017. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolusid, et elamukinnistu ja sõiduauto xxxxxxx on kostja valduses/kasutuses ning korteriomand ja sõiduauto Xxxxxxx on hageja valduses/kasutuses, on hagi ühisvara jagamise viisi osas (jätta nimetatud asjad poolele, kes asja kasutab) igati põhjendatud. Muul viisil ja/või muu võimaliku ühisvara (pangakonto) jagamine ei ole vastuhagita mõeldav. Seega on alljärgnevalt võimalik vaid hinnata jagatava ühisvara väärtuse osas esitatud väiteid ja tõendeid. 1. Elamukinnistu Xxxxxxx xxxxs (xxxx xxxx). Nimetatud ühisvara objekti kohta on esitatud mõlema poole poolt turuväärtust kajastavad hinnangud. Kostja eksperthinnang (koostatud Pindi Kinnisvara OÜ poolt) on valminud mais 2017 väärtusele 21 000 6
(9)Tsiviilasi nr 2-17-695 EUR, hageja eksperthinnang (koostatud LVM Kinnisvara OÜ poolt) aga septembris 2017 väärtusele 29 000 EUR. Peamine põhjus erinevale tulemusele jõudmisel on aktide sisu kohaselt erinevates võrdlustehingutes – kui kostja aktis võrreldakse tehinguid elamukinnistutega, mis on toimunud xxxxxx xxxxxx (mais 2016, oktoobris 2016 ja veebruaris 2017), siis hageja esitatud tõendis on võrdlus esitatud Xxxxxx xxxxis ehk kohalikus keskuses tehtud elamukinnistu tehingutega (tehingud mais 2017). Tegelikkuses puudub vaidlus selles, et vaidlusalune elamus asub ca 3 km kaugusel Xxxxxx xxxxi keskusest (kostja aktis ca 3,5 km (I kd tl 132) ja hageja hinnangus 2,3 km (II kd tl 51). Seega võib võrdluse aluseks võtta nii ühe kui teise lähenemise, pealegi on mõlemad esitatud hinnangud lubamas teatud eksimuse protsenti – kostja hinnang 10% ehk siis hinnavahemik 18 900 – 23 100 EUR ja hageja hinnang 15% ehk siis hinnavahemik 24 650 – 33 450 EUR. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik võtta objekti turuväärtuseks kahe hinnangu keskmine ehk (29 000 + 21 000) : 2 = 25 000 EUR. See jääb lähedale mõlema aktiga lubatud veapiiresse, kusjuures hageja hinnangu veapiiri mahub sisse. Pealegi tuleb arvestada sellega, et hageja esitatud hinnang on 4 kuud hilisem ja käesolevale otsusele ajaliselt lähedam. Mis puutub kostja väidetesse ebaseaduslikust tõendist või tema poolt valitud paremast hindajast, siis need väited on kohtu hinnangul asjakohatud. Kui kostja, kes osales 29.08.2017 kohtueelistungil ja teadis, et hagejale tehti kohtu poolt ettepanek elamu väärtuse kohta tõendite esitamiseks, ignoreeris hageja esindaja kontakteerumiskatseid, ei saa kaasomaniku sisenemist elamusse pidada ebaseaduslikuks, mis pealegi toimus politsei juuresolekul. Hindaja isiku pädevuses puudub kohtul kahtlus kummagi hindaja juures, tegemist on kutseliste vara hindajatega.
- Korteriomand Xxxxxx xxxxis xxxxx xxx xx-xxx. Nimetatud objekti turuväärtuse kohta on esitatud üks eksperthinnnang – 28.09.2017 väärtuskuupäevaga LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnang nr 1650-17M. Nimetatud hinnangu kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 11 000 EUR. Kohus on seisukohal, et tõend on usaldusväärne, koostatud kutselise hindaja poolt ning sõltumata selle koostamise asjaoludest (pooled ei suutnud vaatamata kohtu ettepanekule lasta hindamist teha ühiselt) täies mahus kasutatav käesolevas menetluses. Kostja väide, et korteri tegelik väärtus on 12 000 EUR, ei ole tõendamist leidnud, viide kohtkindlale köögimööblile, mis peaks nähtuma eksperthinnangu fotodelt, sealt ei nähtu. Hindaja on võrrelnud tulemuse saamiseks samas kortermajas käesoleva aasta märtsis ja juunis toimunud müügitehinguid, mistõttu on saadud tulemus usutav ja veenev. Seega peab kohus õigeks korteriomandi turuväärtuseks 11 000 EUR.
- Sõiduauto xxxxxxx Xxxxxx. Kostja on esitanud vastava sõiduki turuväärtuse hindamise ekspertiisi (I kd tl 107-121), mis on koostatud Autoekspertide Büroo poolt ja mille kohaselt on sõiduki turuväärtus 6250 EUR. Arvestades, et tõend on koostatud juunis 2017 ning sõiduauto väärtuse tõusu ei ole tema kasutamisel ilmselt mõistlik eeldada, tuleb nimetatud aktis märgitud väärtusest ka lähtuda. Kohtul ei ole alust esitatud tõendi õigsuses kahelda. Hageja väide, et kostja on menetluses läbivalt kinnitanud, et sõiduki turuhind on 6500 EUR, ei vasta tegelikkusele, tõenäoliselt pidas kostja siiski silmas menetluse ajal müüdud sõidukit xxxxxxx xxxxxx, mille müügihind oli tõepoolest 6500 EUR (müügitehing I kd tl 123). Kostja viimases menetlusdokumendis esmakordselt esitatud väide, et xxxxxxx xxxxxx oli lahusvara, ei ole millegagi tõendamist leidnud.
- Sõiduauto Xxxxxxx. Nimetatud sõiduki kohta on hageja esitanud väljatrüki auto24.ee portaalis müügisolevatest sarnastest sõidukitest (väljatrükk esitatud 29.08.2017 kohtueelistungil I kd tl 176), samuti hilisema müügikuulutuste väljatrüki (II kd l 131132), kostja aga sõiduki turuhinna päringu samast portaalist (päring 10.10.2017, II kd 7
(9)Tsiviilasi nr 2-17-695 tl 94-99). Kohus leiab, et kuivõrd kostja esitatud päring on koostatud konkreetse sõiduki kohta, on see usaldusväärsem ning selle põhjal on sarnaste sõidukite keskmist hinda arvestades põhjendatud väita, et sõiduki turuväärtus on 4300 EUR. Hageja viide, et tõend ei ole asjakohane, kuna kostja päringus on enamasti automaatkäigukastiga ja seega kallimad sõidukid, ei ole kohtule veenev. Ainus kostja esitatud päringu kohaselt müügis olev manuaalkäigukastiga sarnane sõiduk on veelgi kallim – 4500 EUR, ja ka tema läbisõit 114 985 km on võrreldav hageja valduses oleva sõidukiga (kõnealune sõiduk oli novembris 2016 läbi sõitnud 124 689 km, kusjuures graafikult ja tehnoülevaatuste andmetelt nähtub, et aastane läbisõit on 1012 000 km). Seega ei ole võrreldavad ka hageja esitatud hilisemad müügikuulutused, kus 2600-400 EUR maksvad Xxxxxxxid on läbi sõitnud üle 150 000, mõni ka üle 200 000 km. Eelneva põhjal peab kohus seega põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt ja järgneval kujul:
- Korteriomand väärtusega 11 000 EUR ning sõiduk Xxxxxxx XX Xxxxxxx väärtusega 4300 EUR (kokku seega vara 15 300 EUR väärtuses)jätta hagejale;
- Elamukinnistu väärtusega 25 000 EUR ja sõiduauto xxxxxxx. Xxxxxx väärusega 6250 EUR (kokku seega vara 31 250 EUR väärtuses) jätta kostjale.
- Määrata AÕS § 77 lg 2 alusel kostjalt hagejale tasutava rahalise hüvitise suuruseks enamsaadud ühisvara arvel (15 300 + 31 250) : 2 = 23 275 – 15 300 = 8975 EUR.
- Tuvastada kostja N. N. kohustus anda nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx) Xxxxxxxx teise jao omanikukande (mille kohaselt on N. N. viidatud kinnistu ühisomanik), kustutamiseks ja sinna uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse E. R.. Menetluskulud
§ 164
lg 1 sätestab üldnormina, et hagilises abieluasjas kannab kumbki poole oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas abielulahutuse nõudes tehtud osaotsuses jättis kohus menetluskulude jaotuse määramiseks ühisvara jagamise lahendisse.
§ 164
lg 2 lubab tõepoolest ka menetluskulusid nimetatud üldnormist teisiti jagada, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on soovinud, et menetluskulud kannaks kostja, või vähemalt osaliselt kohtu äranägemisel. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja kogusummale 2655.65 EUR (riigilõiv, tõlkekulud, õigusabikulud, ekspertiiside eest tasutu), kostja ei ole summalisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et esitatud menetluskulud on sisuliselt kõik vajalikud ja põhjendatud olnud. Hageja on pidanud kohtusse pöördumiseks tasuma riigilõivu, tõendite hankimiseks tegema kulutusi eksperthinnangutele, palkama advokaadi (kelle tunnitasu 100 EUR on mõistlik) ja tõlkima hagiavalduse ja tõendid kostjale arusaadavasse (inglise) keelde. Samas on kohus hagi rahuldanud osaliselt (millisel juhul
§ 163
lg 1 kohaselt peaks menetluskulud kantama võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega) ning mõistnud selle tulemusena kostjalt välja hüvitise 8975 EUR. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja on menetluses korduvalt teinud katseid lahendada asi kokkuleppel, kuid kostja järeleandmatu ja kohati menetlust takistav käitumine (kostja ei reageeri hageja katsetele kontakteeruda, mh korteriomandi ekspertiisi läbi viia, kostja võõrandas menetluse kestel sõiduki ja ostis uue asemele) on menetlust venitanud ja põhjustanud täiendavaid kulutusi tõendite hankimise näol. Kohus peab eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes (hagi rahuldati hüvitise seisukohalt ca 85% 8
(9)Tsiviilasi nr 2-17-695 ulatuses) määrata hageja menetluskuludeks, mida kostjalt välja mõista, 2000 EUR. See on ligilähedane hagi rahuldamise proportsiooniga ning on kohtu hinnangul menetluse sisu arvestades õiglane. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 9
(9)